Noorma: kokkupõrkeohus ESTCube elab looduse armust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

ESTCube ülesvõte Mustast merest.

FOTO: ESTCUBE

Homme hommikul võib tudengisatelliit põrkuda vene sõjaväesatelliidi tükiga. Kõigi planeeritud katsetuste läbiviimiseks vajaks ESTCube paari lisakuud, sest päikesepuri loodetakse välja kerida augusti lõpuks.

Eesti tudengisatelliidi programmi juhendaja Mart Noorma ütles, et siiani on olnud loodus ESTCube'i vastu. Seda põhjusel, et esimesel nädalal pärast kuubiku orbiidile lennutamist toimusid üle aastate suurimad päikesepursked. Nendest väljuv radiatsioon võib aga hävitada ka suuremaid satelliite.

«See on tõeline ime, et ESTCube selle üle elas,» tunnistas Noorma. Tõenäosus, et mõni seatud eesmärkidest ei õnnestu, on pidevalt olnud väga suur. «Kanderakett plahvatab, esimest signaali ei saa, digitaalside ei toimi… siiani on aga kõik õnnestunud parimal võimalikul viisil,» rääkis Noorma.

Lisamissioon sai osaliselt täidetud

«Kanderakett plahvatab, esimest signaali ei saa, digitaalside ei toimi… siiani on aga kõik õnnestunud parimal võimalikul viisil,» rääkis Noorma.

Enne kuubiku orbiidile lennutamist seadis töörühm endale neli peamist eesmärki:

1) testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures;
2) mõõta elektrilisele purjele mõjuvat jõudu;
3) pildistada väljalastud juhet;
4) lisamissioonina pildistada kosmosest Maad, võimalusel ka Eestit.

Maast on ESTCube praeguseks mitmeid fotosid ka teinud, Eestit pole veel pildistada õnnestunud. Viimane ülesvõte tehti Mustast merest. Noorma tuletas siinkohal meelde, et kõigi seatud eesmärkide täitmine pole sugugi lihtne.

Ühelgi teadusrühmal maailmas pole õnnestunud satelliidi keerlemapaneku elektromagnetilist süsteemi nõnda väikese satelliidi puhul käivitada. Eestlaste tudengisatelliidi puhul kavatsetakse seda aga teha. Nimelt, enne päikesepurje väljalaskmist tuleb kuubik kindlasti pöörlema saada. Vastasel juhul poleks võimalik juhet välja lasta.

Pöörlema tahetakse kuubik saada juba lähiajal, kuna praeguse graafiku kohaselt võiks päikesepurje välja kerida augusti lõpus. «Aga kui homme läheb halvasti, siis seda ei juhtu üldse. Enne kui soomlased järgmisel aastal uue satelliidi välja lasevad,» jäi Noorma äraootavale seisukohale.

«Elame looduse armust,» tunnistas Noorma.

ESTCube'i ohustav objekt pärineb sidesatelliidi ja vene sõjaväesatelliidi kokkupõrke tulemusel tekkinud metallitükkide pilvest. Lähim kontakt toimub homme hommikul kell 7.40. Võimaliku kokkupõrke tulemusel ei jääks tudengisatelliidist järgi midagi, kuna kokkupõrke tugevus vastab 14 000 püssikuuli üheaegsele tabamusele.

ESTCube'i tugimeeskond saab luua esimese kontakti pärast võimalikku kokkupõrget homme kell 10.07. Kontakti saavutamine osutaks ohu möödumisele.

Lapsed pildistama

Juhul kui kõik läheb hästi, siis hakataks pärast planeeritud eesmärkide täitmist testima pikemaajalist vastupidavust kosmose tingimustele. Sealjuures kasutataks kuubikut haridusliku õppevahendina. «Võibolla tuleb olukord, kus lapsed ise saavad vajutada nuppu ja teha satelliidiga pilte,» rääkis juhendaja.

Hetkel ei tasuks ootusi siiski liialt kõrgele ajada, kuna tudengisatelliidi tugimeeskonnal pole ülevaadet sellest, kas päikesepurje habras süsteem elas kanderaketi stardi üle või mitte. Seda nähakse alles siis, kui juhet välja kerima hakatakse.

Tagasi üles