/nginx/o/2013/08/02/1938606t1h5210.jpg)
Oleme Harjumaal – külas mehel, kes praegu külarahva arvates üks kentsakas taat on, aastakümneid aga Tallinna botaanikaaia rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teadlane oli. «Harry, sa lubasid meile oma arboreetumit tutvustada,» meenutame talle. «Lubasin,» võtab kõnetatu tooli kõrvalt kepi ja tõuseb, «lähme, kuni valge on.»
«Alguse sai minu park 1963. aastal – aasta pärast seda, kui ilmus minu esimene artikkel jahukastelistest, ja samal aastal, kui ma Tallinna botaanikaaias nendega katseid alustasin,» ütleb Harry sissejuhatuseks. Igaks juhuks täpsustab ta: «Jahukastelised on parasiitseened, kes põhjustavad taimede maapealsetel osadel valkjashalli kirme, mistõttu esmapilgul võib jääda mulje, et taimed on jahuga kaetud.»