Saabumas on aeg oma elektripakett üle vaadata

Illustratsioon: Pm

Erinevate pakkujate ja pakettide elekter on ühesugune, erinev on ainult hind.
 

Eelmise aasta lõpus pidid kõik Eesti elanikud ja ettevõtted hüppama tundmatusse vette ja valima endale elektrimüüja ning ühe paljudest pakettidest. Peaaegu mitte kellelgi meist ei olnud varem sellist kogemust ega ka õiget ettekujutust sellest, mis asi on elektribörs ning kui suures ulatuses võib elektri börsihind kõikuda.

Nüüdseks on elektritarbijad esimeste isiklike kogemuste kaudu omad rõõmud või vitsad kätte saanud.

«Rege rauta suvel,» kõlab tuntud vanasõna ja võib-olla on just nüüd, mil paljud on puhkuselt naasnud või naasmas, paslik aeg lepingud üle vaadata ning mõelda, kas tasub ehk elektrimüüjat, -paketti või isegi mõlemat ümber vahetada.

Hinnavaatlusportaali energiaturg.ee tegevjuhi Moonika Kukke sõnul sõlmis enamik inimesi möödunud aasta lõpus fikseeritud hinnaga üheaastased elektrilepingud, mille tähtaeg saab läbi selle aasta lõpus.

Eraisik saab fikseeritud hinnaga elektrilepingu lõpetada enne tähtaega trahvivabalt igal ajal, ettevõtted peaksid aga lepingu ennetähtaegse lõpetamise soovi korral enne veenduma, kas neil tuleb müüjale äkki ka trahvi maksta. Kui paketi- või müüjavahetus toimub seoses tähtajalise lepingu korralise lõppemisega tähtaja möödumisel, siis trahve võtta ei tohi.

«Tarbijal on oluline ka teada, et kui ta soovib müüjat vahetada, siis tema kohustuseks on lõpetada nii eelmine elektrileping kui ka sõlmida uus leping. Uue lepingu sõlmimisest üksi ei piisa,» toonitas Kukke. «Seejuures on oma tähtaeg ette nähtud nii vana lepingu lõpetamisele kui ka uue lepingu jõustumisele ja nii võibki kogu protsess võtta aega kuni paar kuud.»

Lepinguga säästad igal juhul
Muidugi on ka neid (veerand tarbimiskohtadest), kellel on leping sõlmimata. Siiski pole karta, et lepingu sõlmimata jätnud tarbijad elektrist ilma jäävad, ning nüüdseks on nad ka ise ju selles veendunud.

Power Advisory OÜ analüütik Peeter Stamberg rõhutas siiski, et lepingu elektrimüüjaga tasub teha igal juhul, kuna börsihinnale lisanduv marginaal on seni üldteenuse puhul olnud kõrgem, mistõttu on ka üldteenus kallim kui tavaline börsihinnaga pakett. Lisaks tuleb arvesse võtta, et mida väiksemaks jääb üldteenuse tarbijate hulk, seda suuremaks kasvab börsihinnale lisanduv marginaal.

Elektrimüüjaid on palju ja müüakse väga standardset toodet – ükspuha kelle käest elektrienergiat osta, toode on ikka sama kvaliteediga.

«Tarbija ei saa müüja valikuga elektrikvaliteeti ei parandada ega halvendada, küll aga saab mõjutada elektrienergia hinda,» selgitas Stamberg. «Hind sõltub sellest, milline pakett ja kellelt see valitud on või valida kavatsetakse.»

Millist paketti valida, sõltub juba konkreetse tarbija tarbimisharjumusest, aga ka arvestist.
«Elektripaketi puhul ei tohi lähtuda sellest, millise paketi on valinud naaber, sõber, kolleeg,» toonitas Stamberg. «Nii nagu särk, mis ühele sõbrale hästi istub, võib teise seljas liiga suur või väike olla, ei pruugi ka elektripakett, mis ühele parim, olla parim teisele,» lisas ta.

Mida suurem on elektritarbimise kogus aastas, seda suurema säästu võib anda ka paketi hoolikas valik ja seda enam peaks otsuse tegemiseks aega võtma. Kui tarbimine on väike, siis aitavad kiirelt sobilikku paketti valida hinnavaatlusportaalid. Peamine küsimus on vaid, kas valida muutuv (börsihind) või fikseeritud hind.

Enda hinnangul suurtarbija Indreku (keskmine tarbimine 1530 kW kuus) sõnul on meedias leviv jutt, et börsipakett on fikseeritud hinnaga paketist odavam, vale. Tema hoidis tänu fikseeritud paketi kasutamisele seitsme kuuga kokku 39 eurot, mis küll väga suur summa ei ole, aga samas on see peaaegu terve suvekuu elektri maksumus.

«Nad võrdlevad omavahel börsihinda ja kõige kõrgemat fikseeritud hinda ning panevad siis kõlava pealkirja, et börsipakett on soodsam,» väitis Indrek. «Sisuliselt on see tarbijate eksitamine,» ütles ta ja lisas, et see energiaturg.ee tekitab kõvasti segadust ning pole ta nii sõltumatu midagi.

Fikseerimine väldib üllatusi
Stambergi arvates võiksid tarbijad, kes eelistavad, et igakuised kulud oleks võimalikult hästi planeeritavad, valida pigem fikseeritud hinna, sest siis ei taba mõnel kuul halva üllatusena oodatust tunduvalt kõrgem arve, nagu võib juhtuda nendega, kes on valinud börsihinnaga paketi.

Samas ei saa fikseeritud hinna valinud säästu perioodil, mil börsihinnad on fikseeritud hinnast madalamad.

«Kindlustunde saamiseks tasub kaaluda hinna fikseerimist kuudel, mil tarbimine suurem, näiteks juhul kui elektrit kasutakse kütteks, siis kütteperioodiks,» soovitas Stamberg.

Fikseerimise puhul on oluline perioodi valik – levinumad perioodid, milleks elektrimüüjad lepinguid pakuvad, on kuus kuud või 12 kuud. Nii nagu börsihind muutub tunnist tundi, muutub ka elektrimüüjate pakutav fikseeritud hind ehk siis hind, mida elektrimüüja pakkus näiteks kuuekuulise lepingu puhul täna, ei pruugi olla sama homme. Kui aga hind on juba kokku lepitud ja leping sõlmitud, siis selline hind lepingu tähtaja jooksul ka kehtib.

Kui tarbija soovib valida fikseeritud hinnaga paketti, siis tasub teada, et need paketid on äritarbijatele suuremal määral ja eratarbijatele vähemal määral seotud tuletistehingute hindadega, mis on sel aastal palju kõikunud.

«Kuna praegu on tulevikutehingute hinnad kõrged, on ka fikseeritud hinnaga pakkumised kõrgema hinnaga,» hoiatas Moonika Kukke. «Sügisel, kui kauplemisturg muutub aktiivsemaks, võib oodata tuletistehingute hindade mõningast langust, mis loodetavasti kajastub ka soodsamates fikseeritud hinnaga elektripakettides,» soovitas ta.

Mida peaks kodutarbija tulenevalt arvesti tüübist paketi valikul arvestama?