Kuidas peatada üürgavat signaali?

Tallinnas aadressil Kopli 79 asuva maja signalisatsioon saadi lõpuks vaikima ümberkaudsete elanike jõumeetodite abil. Foto: Liis Treimann

Kui hoone omanikku ei ole võimalik kätte saada, pole ei politseil, päästeametil ega turvafirmal õigust minna majja signalisatsiooni välja lülitama.
 

On õhtu, inimesed sätivad end magama, aga järsku hakkab üürgama kõrvalmaja alarm. Muudkui kisab ja kisab ning vait ei jää. Asjaosalised aga – päästeamet, politsei ja turvafirma – laiutavad käsi, sest nemad ei saa midagi teha.

Täpselt selline lugu juhtus ööl vastu eelmist laupäeva Tallinnas Koplis. Nimelt hakkas kell 10 õhtul undama Kopli 79 maja signalisatsioon. See on nn Bekkeri direktori villa, sada aastat tagasi Bekkeri sadama juhile ehitatud suur eramu. Praegu seisab villa tühjana, on signalisatsiooni all ja konserveeritud, aga veel eelmisel aastal tegutses seal Tallinna kodutute varjupaik.

Niisiis signalisatsioon üürgab. Möödub poolt tundi, möödub tund. Vähe sellest, et magada ei saa, katkematu undamine hakkab ajapikku ajudele. Kõrvalasuvate majade elanikud helistavad igale poole, kuhu võimalik.

Päästeamet ütleb, et nad on probleemist teadlikud, kuid kuna kontrollimisel selgus, et tuld ega suitsu kusagil ei paista, ei saa päästeamet midagi teha – alarmi (tegemist oligi just tuletõrjesignalisatsiooni, mitte valvesignalisatsiooniga) nemad sulgeda ei saa.

Sama ütleb ka politsei, andes ainult soovituse helistada läbi Tallinna turvafirmad, et äkki keegi neist oskab aidata.

Kell pool üks öösel helistatakse ka Põhja-Tallinna linnaosa vanemale Katrin Tammemäele, kes vaatamata öisele tunnile vastab viisakalt ja lubab samuti aidata.

Tegelikult on vahepeal mitu korda kohal käinud ka turvafirma G4S patrull. Nemad ongi selle Kopli 79 villa valvajad, aga turvatöötajadki ei saa signalisatsiooni välja lülitada.

Möödub järgmine tund, poolteist. Signalisatsioon töötab üha edasi, keegi ei aita, naabrid muutuvad teadmatusest üha närvilisemaks.

Lõpuks pärast kella kaht öösel signalisatsioon vaikib.
«Meie turvafirma reageeris adekvaatselt, aga seoses töövälise ajaga me ei suutnud hankida maja võtmeid. Tegemist oli aga tuletõrjesignalisatsiooniga, mida oleks olnud võimalik sulgeda ainult maja seest juhtpuldist,» selgitab maja omaniku, Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) juhatuse liige Märt Kõlli paar päeva hiljem.

G4Si kommunikatsioonijuhi Julia Garanža sõnul pole neil ilma kliendi juuresolekuta õigust iseseisvalt majja siseneda.

«Täpset infot, kes ja kuidas, mul hetkel pole, aga minu teada vaigistati signalisatsioon lõpuks seadmete füüsilise neutraliseerimisega,» lisab Mart Kõlli lõpuks. Ka G4Sist öeldakse, et kui patrull öösel viiendat korda Kopli 79 juurde sõitis, oli signalisatsiooniseade lihtsalt lõhutud.

Tegelikult tähendas see «füüsiline neutraliseerimine», et kella kahe ajal öösel läksid paar hakkajamat kohalikku elanikku taskulampide valguses kohale ja loopisid räästa alla kinnitatud signalisatsiooniseadme mõne minuti jooksul kividega lihtsalt puruks.

Õnneks, nagu kinnitab ka Julia Garanža G4Sist, ei ole sellised juhtumid sagedased, vaid pigem erandid. Tõsi, puhkuste ajal seda vahel ikka juhtub ja seepärast soovitavad turvafirmad, et kui sõidetakse ära, informeeritaks sellest turvafirmat ja antaks neile mõne sugulase või sõbra kontaktnumber, kes just niisuguste juhtumite tekkides aitaks objektile pääseda.

Kliendi soov määrab autoalarmi töö

Majaalarmide kõrval on probleemiks undavad ja mitte vait jäävad autoalarmid. Ka siin pole mingit kindlat reeglit, mida teha siis, kui automanikku pole kohal ja teda ei õnnestu ka leida.