Teistpidi Nipernaadid

Hendrik Kuusk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kapten omal troonil: Mart Tamm naudib riski piiril purjetamist, kuid aega jääb ka rooliratta taga lõõgastumiseks.
Kapten omal troonil: Mart Tamm naudib riski piiril purjetamist, kuid aega jääb ka rooliratta taga lõõgastumiseks. Foto: Erakogu

«Ole vait, naine,» ütles Nipernaadi, «veel on jäänud paar lühikest silmapilku mu suvest ning need on minu päralt. Näed sa – veel on rannas paar mustendavat laiku, mitte kogu maa pole veel lumega kaetud. Olen sinu päralt alles siis, kui kogu maa on valge vaiba all.»

Nii ütles Toomas Nipernaadi oma naisele Katarina Jeele, kui viimane talle talve hakul järele tuli. Terve suve oli Toomas ringi rännanud, kuid talvel oli Toomas tema oma. Toomas pöördus oma Katarina Jee juurde alati tagasi, ükskõik, mis vahepeal juhtunud oli.

«Eks selles mõttes on ta sümboolne nimi,» ütleb harrastuspurjetaja Mart Tamm oma purjejahi nimest rääkides, «eks me kõik tuleme ju tema juurde igal aastal uuesti tagasi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles