Majanduskriisi mõjul eelistavad inimesed heategevuses osaleda pigem tegevuse kui materiaalsete annetustega, näitab TNS Emori uuring.
Masu ajal eelistavad inimesed head teha raha asemel tegudega
17. juuni 2009, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma aega, oskusi ja teadmisi on heategevuslikele ettevõtmistele pühendanud ligi kolmveerand elanikkonnast, selgub juba kolmandat aastat tehtud TNS Emor ja Heateo Sihtasutuse ning heategevusfondiga Dharma koostöös läbi viidud uuringust 15-74-aastaste eestimaalaste hulgas. Kasvanud on vabatahtlikku tööd tegevate inimeste hulk.
«Tore on tõdeda, et aktiivsete heategijate hulk on nii palju kasvanud - tugiisikuks olemine, vabatahtlik tasuta töö,» ütles Heategevusfondi Dharma tegevjuht Malle Eenmaa.
Võrreldes eelmise kahe aastaga on vähenenud nende Eesti inimeste osakaal, kes on valmis raha ja esemeid heategevuseks annetama (2008 - 71 protsenti, 2009 - 62 protsenti).
Kokkuvõttes on rohkem aega või pühendumust nõudvate tegevustega sidunuid siiski vähem kui väikesi rahalisi annetusi tegevaid. Peamiselt on eestimaalased annetanud kas raha või esemeid või ostnud tooteid, mille maksumusest on teatud osa läinud heategevuseks.
Üldiselt ei ole inimesed hoolimata majanduskriisist ja isiklikest muredest minetanud tahtmist ja valmisolekut jätkuvalt head teha. Enamik (90 protsenti) eestimaalastest on viimase aasta jooksul ühel või teisel moel heategevusega kokku puutunud, seda on pisut enamgi kui varasematel aastatel.
Olulist rolli masside kaasamisel on mänginud «Teeme ära» projektide ellukutsumine, kuid kindlasti ka paljud muud positiivsed algatused.