Pressikonverentsil, kus küsimustele vastasid riigi peaprokurör Norman Aas, riigiprokurör Inna Ombler ja kaitsepolitseiameti juht Arnold Sinisalu, jäädi suhteliselt üldsõnaliseks. Veitman, sündinud Tallinnas 1950. aastal, töötas kaitsepolitseis aastail 19941–2011. Enne seda, 1980–1991, oli siinse KGB teenistuses. Oli tehnikamees, nii oma KGB- kui ka kapo-karjääri jooksul. Ongi enam-vähem kogu faktimaterjal.
Kõik muu – mis infot ta Venemaa eriteenistustele edastas, mis ajal ta seda tegi, mis teda motiveeris, mis ta vastu sai, kuidas talle jälile jõuti – jäeti uduseks, «ei kommenteeri» või «ei saa vastata» stiilis.
Niipalju on teada, et kinnipidamisele järgnenud läbiotsimistel on mitmest Veitmani peidikust leitud «märkimisväärne kogus sularaha». Norman Aas lisas, et praegu ei ole veel teada, kui palju Veitman raha sai, aga suurusjärgus on tegu sama mahuga nagu Herman Simmi ja Aleksei Dresseni puhul.
Meenutuseks võibki öelda, et näiteks Dressenilt mõistis kohus välja 142 900 eurot kriminaaltulu ning läbiotsimisel leiti 23 000 euro väärtuses sularaha. Otsest rikkust Veitmani elustiilis välja ei paistnud (muuseas, sedasama öeldi ka Dresseni kohta) – korter, tõsi, kesklinnas, sõitis Škodaga, suvila Saue vallas.
Kõik, kes Veitmanit kohanud, kirjeldavad teda kui tavalist, vaikset, korrektset, tagasihoidlikku ja töökat meest. Ei suitsetanud, ei joonud, rääkis vaevumärgatava vene aktsendiga eesti keelt, millegi erilisega silma ei torganud. «Endassetõmbunud ja tagasihoidlik pigem,» ütleb kapo eksjuht Raivo Aeg.
Venemaal Veitman kuuldavasti ei käinud, küll aga Ameerika Ühendriikides, kus tema tütar on ameeriklasega abielus. Üks kord olevat ta niimoodi isegi tööle hilinenud, et jäi välismaal lennujaamas lumetormi kätte ning ei saanud Eestisse tagasi.