Juhtkiri: Vaatamata heale ekspordile oli majanduskasv nadi

Foto: Urmas Nemvalts

Eesti sisemajanduse kogutoodang oli teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,3 protsendi võrra suurem. Esimese kvartaliga võrreldes kasvas Eesti majandus seejuures kõigest 0,1 protsendi võrra. Kõige selgesõnalisema hinnangu selle kohta andis eile majandusprofessor Raul Eamets, öeldes, et sisuliselt meie majandus aprillist juunini ei kasvanud.

Kommentaatorid rääkisid eile küll palju välismaise nõudluse mõjust, ent vähemalt teise kvartali aeglast majanduskasvu ainuüksi naaberriikide hädadega siiski seletada ei saa. Eksport nimelt kasvas arvestataval määral, seda vedas eelkõige töötlev tööstus ja energeetika. Samuti kasvasid ekspordile suunatud teenindusalad, nagu logistika ja turismindus. Seda vaatamata asjaolule, et meie oluliste kaubanduspartnerite Rootsi ja Venemaa majanduskasv on peatunud ning Soome majandus on olnud languses. Seega on Eesti eksportöörid olnud edukad vaatamata sihtturgude nõrkusele ning järelikult on neil konkurentsieeliseid, mida on suudetud realiseerida.

Seevastu on ehituses endiselt nadi seis. Olukorda seletatakse sellega, et saastekvootide müügist laekunud rahaga ehitamine on vähenenud ning erasektori investeeringud ehitusse ei kompenseerinud avalike investeeringute kahanemist. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja lisas, et meie tööstuse võimsus on olnud alarakendatud ning seetõttu on ka laienemisplaanid ootele pandud. Muuhulgas puudutab see ka investeeringuid tööstushoonetesse ning sedakaudu mõjutab hinnang välisnõudlusele ka meie ehitajate töövõimalusi. Samas on laenuraha suhteliselt odav ja koos palkade kasvuga peaks see soodustama eluasemete ehitamist.