Poliitilised tormid euroliidu rahvahääletuse eel

Argo Ideon
, poliitika- ja majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakond sõitis 2003. aastal rongiga erakorralisele kongressile Tartusse. Vaksalist mindi liidrite juhtimisel rongkäigus läbi linna Vanemuisesse.
Keskerakond sõitis 2003. aastal rongiga erakorralisele kongressile Tartusse. Vaksalist mindi liidrite juhtimisel rongkäigus läbi linna Vanemuisesse. Foto: Peeter Langovits

Kümne aasta eest, 9. augustil 2003 otsustas Keskerakonna kongress Tartus 341 delegaadi häältega, et partei seisab vastu Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga.

Keskerakond seadis 14. septembril 2003. aastal toimunud rahvahääletuse eel Euroopa Liiduga ühinemise ja põhiseaduse täiendamise üle end ametlikult ei-poolele, kuid selle valikuga ei õnnestunud erakonna eurovastasel tiival järgnenud sündmusi oluliselt mõjutada. Rahvahääletusel toetas ligi kaks kolmandikku osalenud valijaist Euroopa Liitu.

Küll mõjutas Keskerakonna enamuse positsioon tugevalt partei siseelu, kuna sellega tõugati põhiliinilt eemale mitmed teenekad keskerakondlased, sealhulgas need, kes olid aastail 2002–2003 Siim Kallase valitsuses ministrid. Praeguseks on neist Keskerakonna liikmeks jäänud vaid kaks – haridusminister Mailis Reps (toona Mailis Rand) ja rahvastikuminister Eldar Efendijev (vastav portfell on valitsusest kaotatud). Kallase kaitseministrist Sven Mikserist on nüüdseks saanud koguni SDE esimees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles