Venemaa välisministeerium kritiseeris Eesti võime aprillirahutuste ajal hukkunud Dmitri Ganini tapmise uurimise peatamise pärast ja kinnitas, et see ei aita kaasa naaberriikide suhete parandamisele.
Venemaa kritiseerib Eestit Ganini juhtumi lõpetamise pärast
22. juuni 2009, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti prokuratuuri otsus on vastuolus Eesti korduvate ametlike lubadustega selgitada välja selle Venemaa kodaniku tapmise kõik üksikasjad, teatas Venemaa välisministeerium Interfaxi teatel esmaspäeval.
«Me taotleme Eesti võimudelt endiselt süüdlaste kindlakstegemist ja nende õiglast karistamist,» seisab Vene välisministeeriumi avalduses.
Venemaa välisministeerium avaldas kahtlust Eesti prokuratuuri teate «juriidiliste nüansside» üle, mille kohaselt lõpetas prokuratuur Ganini tapmise kahtlusaluste kriminaalasja oportuniteediga ehk otstarbekuse kaalutlusel.
Ganini ja tema kaaslase Olegi peksmise ning hiljem Ganini hukkumise järel alustas keskkriminaalpolitsei paralleelselt kahte uurimist, et selgitada, kes noormehi saatuslikul ööl 2007. aasta aprillis peksis ning kes Ganinile torkerelvaga surmava vigastuse põhjustas.
Peagi tuvastasid politseiuurijad tunnistajate ütluste põhjal kahtlusaluste ringi, kes võisid Ganinit ja Olegi rünnata. Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Endla Ülviste sõnul sattus kokku kahtluse alla 14 eesti noormeest, kelle hulgast asus politsei selgitama rünnakul osalejaid.
Kehalises väärkohtlemises kahtlustuse saanud noormeeste ütluste ning tunnistajatelt saadud info abil hakkasid politseiuurijate ees lahti kooruma 2007. aasta ööl vastu 27. aprilli Tatari tänaval toimunud traagilised sündmused, mis lõppesid Vene kodaniku Dmitri Ganini surmaga. Selgus, et kuigi politsei oli andnud sellel ööl seadusliku korralduse inimestel Tallinna kesklinnast lahkuda, jäid Ganin ning Oleg uudistama rüüstatud tänavaid ning pistsid taskusse ka müügikohtadest laiali kantud ning tänavale loobitud esemeid. Et Ganin ja Oleg oleksid ise otseselt poode rüüstamas käinud, politsei tõendeid ei leidnud.
Öötundidel sattusid Ganin ja Oleg Tatari tänavale ning seda ajal, kui vandaalid olid juba lõpetanud rünnaku Woodstocki baarile. Rüüstatud baarist möödudes tegi Oleg saatusliku vea, haarates maast klaasist küünlajala ning virutades selle söögikoha juba lõhutud vitriinklaasi vastu. Oleg ei märganud, et just samal ajal olid Woodstocki keldrist tänavale väljunud baari eelnevalt märatsejate eest tuliselt kaitsnud eesti noormehed, kellele oli Olegi tegu viimaseks piisaks karikas.
Woodstocki kaitsjad tormasid Olegi ja Ganini poole ning kuigi vene noormehed asusid põgenema, said jälitajad nad Tatari ja Sakala tänava nurgal kätte. Ärritunud seltskond hakkas Olegi ja Ganinit käte ning jalgadega peksma, kasutades ka arvatavalt piljardikiid. Peksmises osalenud noormehed on hiljem kinnitanud, et olid sellel ööl Woodstocki barbaarsest ründamisest emotsionaalselt äärmiselt pingelises seisus, millest tulenes ka spontaanne soov märatsejatele ja lõhkujatele karistust jagada.
Peksmist nägid pealt mitu tunnistajat lähedal asuvatest majadest ja ka juhuslikud möödujad, kellest osad julgesid otsustavalt toimunusse sekkuda. Nad kutsusid peksjaid korrale, mille peale Ganini ja Olegi ründamine lõppes, ühtlasi kutsusid möödujad välja ka politsei ja kiirabi.
«Politseil õnnestus selgitada peksmises osalenud noormehed, kuid kes ja millal täpselt Ganinile torkehaava põhjustas, pole veel teada,» selgitas prokurör Endla Ülviste eelmisel nädalal BNSile.
Ta jäi Ganini pussitamist kommenteerides napisõnaliseks, kuna tapmisepisoodi käsitlev uurimine veel käib, kuid andis siiski mõista, et suure tõenäosusega sai Ganin surma toonud torkehaava just rüseluse ajal.
Paraku ei osanud peksmises osalenud ja hiljem kriminaaluurimise alla sattunud noormehed politseinikele öelda, kes ja millal Ganinit pussitas. Abi polnud ka rünnakust eluga pääsenud Olegi ütlustest, kuna noormees lihtsalt ei suutnud rünnakuid tõrjudes ja end kaitstes ümbruses toimuvat märgata.
Edasine uurimine selgitas, et 14 peksmiskahtluse saanud noormehest kõik siiski otseselt Ganinit ja Olegi ei rünnanud. «Osad noorukid olid küll sündmuskohal, kuid tõendeid selle kohta, et nad peksmises kaasa lõid, ei leitud,» selgitas Ülviste.
Nii lõpetaski politsei juba möödunud aasta lõpus kaheksa nooruki osas kriminaaluurimise. Kõige noorem neist oli sündinud 1990. aastal, enamus aga olid veidi üle 20-aastased.
Kuue noormehe osas saatis politsei süüdistusmaterjalid prokuratuuri, kahtlustades neid kõiki kehalises väärkohtlemises. Kohtumeditsiiniline ekspertiis tuvastas nimelt, et peksmisega ei kaasnenud Olegile ega ka Ganinile eluohtlikke vigastusi ja rangema paragrahvi rakendamiseks puudus alus.
Neist kuuest ühe, 1986. aastal sündinud noormehe osas otsustas prokurör samuti süüasja lõpetada, kuna süüdistaja hinnangul polnud ka tema vastu piisavalt tõendeid. Ülejäänud viie puhul oli peksmises osalemine aga tõendatud.
Kohtu ette neist keegi siiski astuma ei pea, kuna prokuratuur nägi võimalust lõpetada süüasi oportuniteegiga ehk otstarbekuse kaalutlusel. «Politsei ja prokuratuur ei saa süüasjade lahendamisel lähtuda poliitilistest aspektidest. Asjaolu, et peksmine toimus aprillirahutuste ajal, ei lisa prokuratuuri jaoks kuriteole kaalu,» selgitas Ülviste.
Tema sõnul lähtus prokuratuur süüasja oportuniteediga lõpetamisel senisest menetluspraktikast, kus paljud kehalise väärkohtlemise süüasjad lõpetatakse süüdistust esitamata, kui süü pole suur.
Siiski võtsid peksmises osalenud viis noormeest endale süüasja lõpetamisega kohustused riigi ees. Nii tuleb 1989. aastal sündinud noormehel tasuda riigi tuludesse 5000, 1984. aastal sündinud noormehel veidi üle 12 300 ja 1983. aastal sündinud noormehel 10 000 krooni. Kaks kahtlustatavat, 1988. ja 1980. aastal sündinud mehed, olid eeluurimisel vastavalt veidi üle kuu ja napilt üle kahe kuu vahi all ning nemad riigile raha tasuma ei pea. Küll aga tuleb asjaosalistel hüvitada menetluskulud vahemikus 3900-7929 krooni.
Ülviste kinnitusel Ganini tapmisloo uurimine jätkub. Tema sõnul ei saa välistada, et tapja võis olla peksjate hulgas, kuid ilma tõenditeta pole võimalik seda kindlalt väita. «Politsei jätkab aktiivse operatiivtöö tegemist ja loodetavasti viib see lõpuks sihile ning Ganini pussitaja astub kohtu ette,» ütles Ülviste.
Vene kodanik Ganin (20) ja tema sõber Oleg sattusid rünnaku alla 2007. aasta ööl vastu 27. aprilli Tatari tänaval. Eelnevalt olid Tallinna kesklinnas puhkenud laiaulatuslikud rahutused, kuna valdavalt venekeelsetele tallinlastele ei meeldinud kaitseministeeriumi otsus viia vene sõduritele püstitatud pronkssõduri hauatähis Tõnismäelt sõjaväe kalmistule.