Lastelavastus lauludega

Rain Simmul ja Maria Soomets Olav Ehala ja Leelo Tungla lavastuses «Arabella» Birgitta festivalil.

FOTO: Karli Saul

Birgitta festivalil tuli välja Olav Ehala ja Leelo Tungla uus muusikal.
 

Tänavuse Birgitta festivali programm on vähem eklektiline kui varasematel aastatel – publikule pakutakse peamiselt klassikalist ooperit ja balletti. Ainsa suure erandina oli kavas Olav Ehala ja Leelo Tungla koguperemuusikal «Arabella», mis valmis Birgitta festivali ja Viljandi Ugala teatri koostöös.

Muusikalile aluseks olev Aino Perviku jutustus (1982), kus kiiresti vahelduvad sündmused on kirjutatud terviklikeks ning ladusa rütmiga stseenideks, ei vasta allikmaterjalina ideaalilähedaselt mitte üksnes mängufilmi, vaid ka moodsa muusikateatri vorminõuetele.

Leelo Tungal on käitunud Perviku originaaliga lugupidavalt. Kuid allikteosega võrreldes on vägivalda – ning sellega seoses ka realistlikkust – kõvasti maha keeratud, kurjust kehastavaid mereröövleid karikeeritakse kohati groteskini.

Laulusõnad näisid lauldavad, kuid esitajate keskpärase diktsiooni, solistide ja orkestri balansi, helivõimenduse ning ruumilise distantsi koosmõjul polnud mul Pirita kloostri müüride vahele ehitatud hiigelsaali tagumises otsas enamasti võimalik neist aru saada.

Margus Kasterpalu lavastus on hoogne, kuid karakteriloome poolest natuke värvivaene ning sisus kogupereproduktile omaselt teravate nurkadeta, sest kujutamislaad ning kronotoop jäävad realismi ja muinasjutumaailma vahepeale, mõlema väljendusvõimalusi osalt tasalülitades. Võrreldes Andres Puustusmaa hiljutise «Printsi ja kerjuse» lavastusega Estonias on Kasterpalu «Arabella» kõike muud kui verine ja füüsiline – rõhutud on pigem voolavale narratiivile, kergele naljale ning üldhumanistlikke väärtusi edastavale pedagoogilisele sõnumile.

Olav Ehala on kirjutanud lavastuse tarbeks 16 muusikalist numbrit: avamängu ja 15 laulu. Need kõik kannavad talle omase väljapeetud harmoonia ning selge meloodiajoone kõrval nimetut ja ebaisikulist lüürilist helgust, milles on rohkem nostalgiat kui vahetut emotsiooni. Kuid sellistena pole need enamasti muusikateatri nõudmiste kõrgusel, sest ei suuda (ega pealtnäha ka soovi) edastada dramaturgilisi karaktereid ning situatsioone.

Eranditena jäid meelde Adalberti hiphop-stiilis laul ning Rosita ja Raudpatsi numbrid, kuid Arabella, Taanieli, Hasso ja Halleluuja partiid olid helikeelelt, tundetoonilt ning tempolt pea äravahetamiseni ühesugused. Täisväärtuslikke duette ja ansambleid peaaegu pole, vähesed kooripartiid jäävad jõuetuks.

Peale selle on enamik muusikanumbreid nii rütmi- ja koloriidivaesed, et ei võimalda lavalist dünaamikat suurendavat koreograafilist seadet, ilma milleta nüüdisaegset muusikateatrit ideaalis enam ette ei kujuta. Piraadilaeva elust ning elanikest rääkiva lavateose muusika võinuks olla kasvõi osaliselt kantud meremehelaulude esteetikast.

Nimetatud põhjusel ei tahaks ma «Arabellat» üldse muusikaliks klassifitseerida – range määratluse kohaselt on see pigem lauludega lastelavastus, kus muusika pakub etenduse loomuliku rütmi ja tempo pidurdamise hinnaga lihtsalt draamastseenidele kontrasti.

Muusikalina hakkas «Arabella» tööle vaid 2. vaatuse 1. pildi kõrtsistseenis, kus tegevustik oli õnnestunult muusika ning tantsuga lõimitud. Koloriiti pakkus mustlaste etteaste (ansambel Maljarka); liikumisjuht Oleg Titov oli ühtlasi tubli tööd teinud Rosita (Tanja Mihhailova), Raudpatsi (Priit Volmer) ja Juuda (Maarius Pärn) karakteritega, mis ülejäänud ansamblist heas mõttes eraldi seisid.

Kujundus Rosita Raualt on mõõdukalt minimalistlik ja staatiline, ent mõjus; efektselt muutus näiteks kõrtsisaal hetkega laevatekiks. Tormistseenidele ja lavastuse finaalile andis palju juurde visuaalselt võimas valguskujundus, mida toetas mässavat merd kujutanud videoprojektsioon.

Näitlejad moodustasid ühtlase ja heal tasemel ansambli. Muuhulgas ka seeläbi, et kõigil oli näitlemise pool selgelt tugevam laulmisest; erandiks vaid Rositat kehastanud Tanja Mihhailova, kes võttis mõlemast lühikese ajaga maksimumi.

Etenduse vedamine jäi peamiselt Maria Soometsa (Arabella), Hannes Kaljujärve (Taaniel Tina), Rain Simmuli (Hasso) ning Andero Ermeli (Halleluuja) kanda, kes sellega suurepäraselt hakkama said. Muusikalist saadet pakkus Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester dirigent Elmo Tiisvaldi juhatusel.

Muusikal

«Arabella»

Muusika: Olav Ehala

Libreto: Leelo Tungal (põhineb Aino Perviku samanimelisel ­teosel)

Lavastaja: Margus Kasterpalu

Osades: Maria Soomets, Tanja Mihhailova, Hannes Kaljujärv jt

Esmalavastus 13. augustil

Birgitta festivalil Pirita kloostris

Tagasi üles