Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rail Balticu trassivariandid avalikustamiseks valmis
Lisatud Kuku intervjuu Siim Kiisleriga!

Illustratsioon: Pm

Rail Balticu kavandajad on saatnud kohalikele omavalitsustele ja maavalitsustele võimalike trasside kaardi, mille üle hakatakse septembris-oktoobris avalikel koosolekutel mitmekümnes vallas arutama, et valida välja mõned võimalikud trassid ja neid edasi analüüsida.

«Istusime vallavalitsuses koos ja arutasime Rail Balticu teemat,» ütles Rapla vallavanem Ilvi Pere reedel. Rap­la vallamajas oli põhjust planeerijaid tunnustada: kaks nende valla jaoks olulist ettepanekut on viimases plaanis arvesse võetud. «Tahtsime, et trass ei läheks läbi Kuusiku lennuvälja ning ei tuleks meie valla kahe suurema keskuse, Rapla linna ja Alu aleviku vahelt, sest see takistaks linna edasist kasvu selles suunas,» ütles Pere. «Need võimalused on kaardilt nüüd kadunud.»

Rapla vallamajast läks planeerijate poole teele soov, et vaadataks üle, millistest majapidamistest trass läbi minema hakkab – kas vanadest ja mahajäetutest või sealt, kuhu tulnud noored ja kus kodu on äsja valmis saanud.

Suveaja ja pidevalt muutuva info tõttu ei ole kuigi aktiivselt kaasa mõelnud inimesed, keda raudtee tulevikus võiks mõjutada. Kõige aktiivsemad ja avalikult enda eest seisvad maainimesed elavad Kehtna vallas ja sealses Valtu-Nurme külas. Mujal on pigem vallavalitsejad oma seisukohti jaganud, aga näiteks Pärnumaa Are vallas on valla kodulehel loodud eraldi infovoog Rail Balticuga seotud uudiste kohta.

«Planeerijail tuleb luua valdadega positiivne foon raudtee rajamiseks – me ei ole raudtee vastu, aga kui seda ei püüta, siis tekib vastuseis,» ütles Pärnumaa Tahkuranna vallavanem Karel Tölp. Ta tuletas meelde Via Baltica planeerimist, kus seda kõige paremini ei tehtud.

Oluline sõnum, mida vähemalt Pärnu- ja Raplamaa vallamajadest Tallinna planeerijatele saadetakse, on soovitus valida trassi jaoks pigem metsaalasid.

Valdades, kus on palju tootmistalusid, on põhimure see, et talude aastakümneteks planeeritud tegevus ei saaks nii häiritud, et tootmine tuleks lõpetada, mis tooks kaasa suure kahju. Seda enam, et sageli kasutatakse rendimaid, st põllumajandustootja ei pruugi maa eest kompensatsioonigi saada.

«Kes millestki loobuma peavad, neile tuleb maksta õiglast kompensatsiooni,» ütles Pärnumaa Are vallavanem Lauri Luur. Raplamaa Kohila vallavanem Heiki Hepner lisas, et arvestama peab, et Tallinna-lähedase sauna eest võib saada turuhinna järgi sellise hüvitise, mille eest saab kusagil mujal uuesti alustada, kuid Raplamaal ei pruugi korralik häärbergi suurt midagi maksta.

Vallavanemad soovivad, et trassi valikul tehtaks kompromisse Natura aladel, kui on valida, kas veidi riivata keskkonda või lõhkuda elujõulise talu tulevikuvõimalused. «Taimi on lihtsam ümber istutada kui inimesi,» tõdes Tölp.

Kohalikud omavalitsejad mõistavad riiklikult tähtsaid plaane, aga küsivad, millist kasu tooks kohalikele 240 kilomeetrit tunnis mööda kihutav reisirong. Rail Balticu planeerijad nimetavad viimases seletuskirjas, et kiirraudteed planeerides kaalutakse võimalust kasutada raudteed tulevikus kohaliku tähtsusega vedudeks, kuid see ei määra trassivalikut.

Rail Balticuga piirnev ala on 66 meetrit lai, aga hajaasustuses räägitakse kuni 350 meetri laiusest trassikoridorist. Kavandatakse elektriraudteed. Selle kaubajaam tuleks Muuga sadamasse, reisiterminal Ülemistele ja Pärnusse.

Kava näeb ette, et 2013. aasta sügisel valitakse välja trassikoridori asukohad ning 2015. aasta lõpuks peab valmima eelprojekt, mille alusel taotletakse koos Soome, Läti, Leedu ja Poolaga Euroopa Komisjonist raudtee ehituseks 70–80 protsendi ulatuseks rahalist toetust. Rail Balticu hinnaks arvestatakse 3,6 miljardit eurot, sellest miljard on Eesti osa.

Tagasi üles
Back