Tallinna linn teatas lõplikult 68 aastat tegutsenud Toomklubi likvideerimisest

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Toomklubi.
Tallinna Toomklubi. Foto: Internet

Täna toimunud Tallinna linnavalitsuse korralisel istungil tehti ühe päevakorra punktina teatavaks korraldus, milles fikseeritakse Tallinna Toomklubi likvideerimismenetluse lõpparuanne ja likvideerimiskomisjoni tegevuse lõpetamine. Sellega tõmmati joon alla Tallinna vanalinnas rahvakultuuri 68 aastat edendanud Toomklubi tegevusele ning selles tegutsenud huviringidel võimaldati jätkata koolitustegevusele orienteeritud Tallinna Rahvaülikooli all.

Toomklubi viimane tegutsemispäev oli 31. mail. Tolle hetkeni linna palgal olnud Toomklubi töötajad ning kolm ringijuhti koondati. Kõigile pakuti võimalust jätkata tööd Rahvaülikoolis.

Toomklubi juhtinud Jaan Urvet loobus direktori kohast vahetult enne likvideerimise lõppu. Kevadel Postimehele antud intervjuus ütles mees, et ei mõista vanalinna harrastustegevust koondava maja ümberkorralduse vajadust.

Tallinna Toomklubi direktori ülesannetes olevale kunstilisele juhile Katri-Evelin Kondile tähendab Rahvaülikooli all jätkamine seda, et võimaluste piires minnakse põhimõtteliselt endistviisi edasi. «Tõsi, kõik kollektiivid ei jäänud segaste aegade voolus meiega ning leidsid oma aktiivsuse väljaelamiseks mõne teise ringi või pinna,» rääkis Kont. 

Inimeste arv, kes Toomklubi likvideerimisprotsessis senisele harrastamisele uue väljundi leidsid, on ca 50-60.

Toomklubi Rahvaülikooli alla viimise initsiatiiv tuli Tallinna linnavalitsuse kultuuriväärtuste ametilt. Läbirääkimiste käigus Toomklubiga kasutas klubi Konti sõnul kõik nende laual olnud võimalused ära, et klubi säiliks. «Neid võimalusi muidugi palju polnud. Eks talv näitab, kuidas meie kahe töö ühes asutuses sujub.»

Kolmest huviringijuhist hakkavad linna toetust saama kaks - koorijuhid. Harrastusteatri vedaja Maret Oomerile enam linna toetust ei maksta. «Küllap on siin põhjuseks Eesti laulupidude traditsioon,» pidas Kont võimalikuks.

Oomer, kes on Eesti harrastusteatrite liidu üks tegevliikmeid ning pannud aluse Eesti kooliteatri traditsioonile, näeb probleemi kultuuriväärtuste rahaks arvestamises.

«On kahju, et ka selliseid endas sügavaid väärtusi kandvaid tegevuskondi hinnates saab kaalukeeleks raha ja tegevuse pealt teenitav tulu,» rääkis Oomer kevadel Postimehele. «Toomklubi on koht neile, kus inimene saab tegeleda end arendavaga, mis võib teda tohutult toetada tema igapäevases elus.»

Ka kultuuriväärtuste ameti juht Aini Härm märkis toona, et likvideerimise põhjuseks oli see, et Toomklubi ei ole viimastel aastatel näidanud tõhusat edasiminekut ning vaatamata klubi nime ajaloolisele taustale ei ole nimetatud hallatava asutuse olemasolu praegusel ajal otstarbekas ei majanduslikult ega kultuuri seisukohalt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles