Õpetajate palk hakkab sõltuma tegelikust tööajast
Lisatud Kuku raadio intervjuu!

Kool. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Sille Annuk

Valitsus kiitis heaks haridustöötajate tööaja määruse, mille kohaselt õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks saab õpetaja ametikoht koos kõigi tööülesannetega, mitte üksnes klassi ees seistud kontakttunnid.

Õpetaja koormuse arvestamisel peab lähtuma kõigist tööülesannetest ja mitte ainult klassi ees seistud ehk kontakttundidest nagu praeguseni kehtinud kord nõudis, teatas haridus- ja teadusministeerium. Eelnõu kohaselt on haridustöötajatel endiselt täistööajaks lühendatud tööaeg ehk seitse tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Kui suure osa tööajast tegeleb õpetaja vahetu õppekasvatustöö ja kui suure osa teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannetega, lepivad õpetaja ja koolidirektor töölepingus kokku.

Mitmed uuringud on näidanud, et õpetaja töökoormuse kasvu põhjus pole mitte kontakttundide, vaid muude ülesannete kuhjumine. Probleemi võimendas senine kontakttunnipõhine koormusarvestus, mis muudab tegeliku tööaja teisejärguliseks.

Määrus ei puuduta õpetajate tasustamist või omavalitsustele haridustoetuse eraldamist, vaid õpetajate töölepingujärgse töökoormuse arvestamise korda, võttes koormuse arvestamise aluseks kõik tööülesanded. Tegeliku tööaja põhine koormusarvestus on teistes ametites üldlevinud.

Lisaks õpetajatele kehtib lühendatud tööaeg logopeedile, eripedagoogile, kasvatajale, ringijuhile, huvikooli treenerile, huvihariduse spetsialistile, klaverisaatjale, kontsertmeistrile, ballettmeistrile, dirigendile ja õppemeistrile.

Erisus on tehtud kutseõppes õpetavale kaadrikaitseväelasele, kelle tööajale kohaldatakse kaitseväeteenistuses sätestatut.

Eelnõuga viiakse haridustöötajate tööaeg kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega. Määrus jõustub 1. septembril.

Tagasi üles