Riigikogu esimees Ene Ergma nimetas neljapäeval Tallinnas Venemaa esimesele presidendile bareljeefi avades Boriss Jeltsini rolli Eesti taasiseseisvumise protsessis «küllaltki suureks».
Ergma bareljeefi avamisel: Jeltsini roll Eesti iseseisvumisel oli küllaltki suur
22. august 2013, 13:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alustades jaanuariga 1991, mil Jeltsin saabus Eestisse ja peatas oma visiidiga nõukogude sõduri verised jäljed, mis olid juba jäänud Bakuusse, Tbilisisse ja Vilniusse. Tema meelekindel tegutsemine viis 1991. aastal putši läbikukkumiseni ja hilisema Balti riikide iseseisvuse tunnustamiseni,» ütles Ergma. Ta nimetas olulisena ka 1994. aastat, mil taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri ja Venemaa esimene president Boriss Jeltsin allkirjastasid Vene vägede Eestist väljaviimise leppe.
Ergma tänas avamisel Jeltsini perekonda ja MTÜd «Mälestuse Initsiatiiv», kes andsid oma panuse mälestusmärgi loomisel.
Bareljeefi avamisel pidas kõne ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes seadis kahtluse alla Boriss Jeltsini suhtes leviva käibefraasi «vastuoluline isik».
«Armastatakse kõneleda, et Boriss Jeltsin oli vastuoluline inimene. Aga kellel meil on õigus niimoodi rääkida? Kes meist tundis teda nii lähedalt või kes oskab ennast panna tema rolli näiteks aastatel 1990-1996 või 1996-2001? Keskpärane aparaaditöötaja tanki ei peata. Hindamaks ühe või teise otsuse õigsust peaksime paramini tundma reaalseid sündmusi ja mul on väga hea meel, et tänasel kahtlemata olulisel päeval Eesti riigi ajaloos on meiega Naina Jeltsina ja mitmed tolleaegsed Jeltsini head sõbrad. Küsigem nende käest, kes oli Boriss Jeltsin,» rääkis Savisaar.
Savisaar kutsus avamisele saabunud rahvahulka üles meenutama Jeltsini viimast ametlikku telepöördumist. «Kas sellist siirust ja kas sellist inimlikkust on veel kaasaegses poliitikas leida,» küsis Savisaar kõne lõpus.
Oma pöördumise saatis bareljeefi avamiseks Anatoli Gorbunovs, kes oli Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja Läti Vabariigi Seimi spiiker aastatel 1987-1995.
«Ma olen isiklikult väga liigutatud selle austuse eest, mida Te Eestis Boriss Nikolajevitš Jeltsini mälestuseks teete. Isiklikult seepärast, et läbi mitmete aastate oli mul võimalus temaga koostööd teha ja minu sügava veendumise kohaselt on tegemist ajaloolise isiksusega, kelle panus Balti riikide taasiseseisvumisel on erakordne,» ütles Gorbunovs.
«Jeltsin suutis ka kõige keerulisemas olukorras tulla tule alt välja ning üllatada oma kangelaslikkusega kogu maailma. Kogu vaba maailm võlgneb sügava kummarduse Boriss Jeltsinile tema otsustava tegevuse eest augustiputši mahasurumisel 1991 aastal Moskvas. Kaadrid tankil seisvast otsustavast Jeltsinist oli kümnete, võib olla sadade miljonite inimeste ainuke lootus vältimaks kaost tuumariigis. Nende tegude eest väärib Boriss Jeltsin igavest austust ja tänu.»
Oma kõnega esinesid Boriss Jeltsini lesk Naina Jeltsinka, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, president Arnold Rüütel, Valgevene esimene president Stanislav Suskevich, kohal olid tuntud Venemaa 90 aastate riigimehed Gennadi Burbulis ja Fjodor Shelov-Kovedjajev ning mitmed teised tänased ja tolleaegsed riigimehed.
Jeltsini bareljeefi avati Tallinna vanalinna piiril Patkuli trepi juures. Jeltsini bareljeefi autor on noor Eesti skulptor Rene Reinumäe, kes valmistas selle maailmakuulsa New Yorgis elava skulptori Ernst Neizvestnõi loodud Jeltsini büsti alusel, arhitektuurse lahenduse valmistas kunstiakadeemia õppejõud Viljar Lohu.
Tegemist on MTÜ Mälestuse Initsiatiiv kodanikuinitsiatiiviga, mis koondab 39 Eesti tuntud ühiskonnategelast ja ettevõtjat. Kokku ulatuvad bareljeefi valmistamise ja avamispäevaga seotud kulud veidi üle 20 000 euro.