/nginx/o/2008/06/01/45879t1hc059.jpg)
Saaremaa omavalitsuste organisatsioonikultuurile on iseloomulik klannikultuur, selgub riigikogu valimiste osakonna nõuniku Priit Vinkeli TTÜs kaitstud magistritööst.
Saaremaa omavalitsusi iseloomustab klannikultuur
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
29. juuni 2009, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Klannikultuurile on omane töötajatevaheliste heade suhete hoidmine, familiaarsus, tavad ja ühiselt seatud eesmärgid, mitte edukultus, viimase piirini viidud efektiivsus ja formaalsus,» selgitas Vinkel, mida klannikultuur sisuliselt tähendab. Vinkeli sõnul on klannikultuur kogu Eestis iseloomulikem kultuuritüüp, kuid just Saaremaal tõuseb see eriti esile, kirjutas Meie Maa.
Uuringu läbiviimiseks kasutas Vinkel võrdlevate vääruste raamistikku, mis võimaldab analüüsida organisatsioonikultuuri nelja peamise kultuuritüübi lõikes.
Lisaks klannikultuurile on teisteks võimalikeks kultuuritüüpideks ad hoc kultuur (iseloomulik projektipõhisus ja riskialdis käitumine), turukultuur (iseloomulik konkurents ja võistluslikkus) ning hierarhiline kultuur (iseloomulik struktureeritus ja rõhutatud stabiilsus).
Peale klannikultuuri keskmisest kõrgema esindatuse hakkas Vinkeli sõnul Saaremaal silma, et siinsetes omavalitsustes hinnati Eesti keskmisest madalamalt ad hoc kultuuri.
Seega on saarlastele projektipõhine ja riskialdis käitumine vähem omane kui mandri omavalitsuste töötajatele.