Aaviksoo: igast maakonnast peab saama tugeva gümnaasiumihariduse

Haridusminister Jaak Aaviksoo

FOTO: Heiki Rebane/BNS

Kui eelmisel aastal oli Eestis 214 gümnaasiumit, siis uuel aastal on selleks arvuks umbes 198. 

«Laste arv on tugevalt langenud. Natukene enam kui kümne aasta eest läks meil kooli 220 tuhat õpilast, kuid sellel aastal vaid 135 tuhat,» sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. «Omavalitsuste gümnaasiumid on seetõttu kokku kuivanud, kuid  ei saa lubada tekkida olukorral, kus usaldatakse vaid Tallinna või Tartu gümnaasiume,» lisas ta. 

Koostöös omavalitsustega on kavas igasse maakonda luua vähemalt üks riigigümnaasium (10.–12. klass). Omavalitsuse koolivõrgu korrastamine on kohalike omavalitsuste õigus ja kohustus ning riik saab siin olla peamiselt nõuandvas rollis. «Samas peame kindlustama, et iga laps saaks tugeva gümnaasiumihariduse ka oma maakonnast,» selgitas Aaviksoo. 

Samuti on plaanis üle vaadata gümnaasiumite õppekavad. Aaviksoo tõi välja, et praeguste mahukate gümnaasiumi õppekavadega ei ole võimalik kõike õpilastele selgeks õpetada ning on jõutud olukorda, kus õpetajaid sunnitakse teemasid liiga kiiresti läbi võtma ning õpilasi tuupima. 

Õppekava kärpimises on oluline välja selgitada olulisemad õpitulemused ning võtta seda arvesse tasemetööde ja eksamite koostamisel. Mille alusel gümnaasiumi õppekavade mahtusid kärpida, on Aaviksoo sõnul vaja täpsustada. «Tuleks küsida, mida tavalised inimesed peavad vajalikuks ja oluliseks, mida nad koolis omandasid ja õppisid.»

Direktori vastutus peab suurenema

Rakenduva Kutseõppe-asutuse seaduse ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ühisjoonteks on see, et õpetaja tööaega hakatakse arvestama tegeliku aja põhiselt (35 tundi). Ametijärkude süsteemi asemel on kutsesüsteem, samuti kasvab koolijuhi vastutus.

«Direktor peab tagama, et kool hästi toimiks,» selgitas Aaviksoo, ja lisas, et kooli on vaja direktorit, kes tahab inimesi juhtida, oskab neid motiveerida ja hinnata. See tähendab aga vastutuse tõstmist. «Selge on see, et praegu on direktori vastutus väike,» selgitas Aaviksoo. Suurem vastutus tähendab aga omakorda direktorite palganumbri suurendamist. Sealjuures tõstab ministeerium kindlasti järelvalvet direktorite tegevuse üle.

Kutseharidus kolme kuuga

Varasemalt ei tohtinud kutseõppeõppekava olla näiteks lühem kui kuus kuud, mis osade oskuste omandamiseks oli Aaviksoo sõnul ebamõistlikult pikk aeg. Nüüd võib õppeaja pikkus olla kolm kuud ning osakutsete omandamiseks piisab ka vähemast õppeajast. Kutseõpe hakkab toimuma eri kutsetasemetel, mis võimaldab rakendada mitmesuguse raskusastmega õppekavasid. Õppekavade koostamine on paindlikum ning lubab koolil kiiremini reageerida tööturu ja õppijate vajadustega. Näiteks koostöös ettevõtjatega saab kool kujundada sobiva õppekava selleks, et valmistada ette vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid. Samuti tekib võimalus ka jätkuõppeks, võimaldades anda juba kogenud töötajatele lisaoskusi näiteks oma väikeettevõtte loomiseks või tõusmaks meistritasemele.

Tänavu 1. septembril algaval õppeaastal läheb esimesse klassi 14 460 õpilast, gümnaasiumisse 7800, kutsekooli 11 000 õpilast. Ülikoolid on loonud 14 300 õppemaksuta kohta.

Riigigümnaasiumid:

2012

Viljandi Riigigümnaasium – moodustati Carl Robert Jakobsoni Gümnaasiumi, Paalalinna Gümnaasiumi ja Viljandi Maagümnaasiumi baasil. Õpilasi praegu 460, sügisest 465.

2013

Jõgevamaa Gümnaasium – moodustatakse Jõgeva Gümnaasium ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi baasil. Õpilasi 230.

Läänemaa Ühisgümnaasium – moodustatakse Haapsalu Gümnaasium ja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi baasil. Õpilasi 300.

2015

Pärnu – Pärnu Koidula Gümnaasiumi baasil. Õpilasi prognoositakse 720.

Tartu – Tartu Tamme Gümnaasiumi baasil. Õpilasi prognoositakse 540.

Jõhvi – Jõhvi Gümnaasiumi baasil. Õpilasi prognoositakse 470.

Võru – Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Võru Kesklinna Gümnaasiumi baasil. Õpilasi prognoositakse 450.

Kindel soov on Põlval (prognoosib riigigümnaasiumi õpilaste arvuks 300), Valgal (prognoosib riigigümnaasiumi õpilaste arvuks 300) ja Tallinnal (prognoosib riigigümnaasiumi õpilaste arvuks 756).

Erineval tasandil otsuseid on teinud Paide, Kuusalu, Kärdla, Rapla ja Kohtla-Järve.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles