Päästeameti demineerimiskeskuse planeerimise ja keemia talituse juhataja Igor Liivi sõnul on Süürias toimunud väidetavat sariinirünnakut asjaolusid tundmata raske kommenteerida, kuid kohalikke olusid arvestades on saastus ilmselt lühiajaline.
Keemiaekspert: sariini saastus on Süüria tingimustes ilmselt lühiajaline
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
30. august 2013, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiv kommenteeris Postimehele, et sariini aurustumine on võrreldav vee aurustumisega. «Arvestades toimunud sündmuskoha sooja kliimat on saastus ilmselt lühiajaline,» märkis ta.
Süüria kannatanute hulga järgi on eksperdi sõnul väga raske öelda, kui suurt kogust mürkainet seal kasutada võidi. «See sõltub väga paljudest asjaoludest: ilmast, maastikust, rajatistest ja levitamise moodusest,» nentis ta.
Mürkgaasi levitamiseks on erinevaid mooduseid, selle saab kohale toimetada näiteks mürsuga lastes, gaasipommi heitmisega või pihustades. Mürkgaasi leviku ulatus sõltub selle kogusest, aine olekust, levitamise viisist ja ümbritseva keskkonna tingimustest.
Normaaltingimustel on sariin värvitu ja lõhnatu vedelik. Sariini saab levitada gaasi või aerosoolina.
«Sariin on üks mürgisemaid sõjanduses kasutatavatest ründeainetest,» märkis Liiv.
Eksperdi sõnul tuleks sariinirünnaku alla sattudes lahkuda saastatud alalt tuule suunaga risti, vabaneda saastunud riietest ja muust varustusest ning pesta end suure koguse veega.
Organisatsiooni Piirideta Arstid (MSF) andmeil toodi Süüria haiglatesse eelmise nädala kolmapäeval 3600 neurotoksiliste sümptomitega patsienti, kellest 355 surid. Süüria ülestõusnute väitel hukkus rünnakutes umbes 1300 inimest.
Maailma ajakirjanduse andmetel leiti rünnakupaiga lähedalt sariinigaasi jälgi.