Alates tänasest juhib Scoutspataljoni major Vahur Karus.
Scoutspataljoni uueks ülemaks sai major Vahur Karus
1. juuli 2009, 18:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Püüan hoida Scoutspataljoni välisoperatsioonidel kinnitust saanud kõrget taset ja arendada pataljoni kui tervikut. Hindan skautide ennastsalgavat ja professionaalset teenistust kõrgelt,» vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja major Vahur Karuse sõnu.
«Jään mõtetes nendega, kes on kaotanud lähedase või tervise seal, kus meie sõdurid võitlevad. Neile, kes jätkavad, soovin, et lisaks eeskujulikule väljaõppele oleks neil ka piisavalt sõduriõnne,» ütles Scoutspataljoni senine ülem major Aivar Kokka.
Major Karus teenib kaitseväes alates 1994. aastast. Ta on saanud sõjalise väljaõppe Rootsi Kuningriigis, kus on lõpetanud jalaväeohvitseride kooli, kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseride kursuse Maavägede Lahingukoolis ning vanemstaabiohvitseride kursuse ja kindralstaabi kursuse Rootsi Riigikaitse kolledžis.
Major Karus on teeninud 2007. aastal Eesti kontingendi ülemana Afganistanis, 2003. aastal juhtis ta välisoperatsioonil Kosovos sõjaväepolitsei rühma Estpatrol-7.
Ta on teeninud Euroopa Liitlasvägede Peakorteris (SHAPE) vanemstaabiohvitserina, Scoutspataljoni staabiülemana ja Pärnu Üksik-jalaväekompaniis erinevatel ametikohtadel.
Scoutspataljoni senine ülem major Aivar Kokka jätkab teenistust Maaväe Staabi operatiivosakonnas.
Scoutspataljon on professionaalne, kõrge valmidusastme ja kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon, mille baasil komplekteeritakse enamik Eesti välisoperatsioone.
Scoutspataljon taasloodi valitsuse otsusega 29. märtsil 2001. aastal Balti
Pataljoni Eesti kontingendi baasil, pataljoni eelkäijaks on Vabadussõja käigus 1918. aastal loodud samanimeline üksus. Scoutspataljon allub 1. Jalaväebrigaadile.