Tallinna tudengisügise esimene päev pakkus eile pärastlõunal näha kümne osalejaga veinikabet peaaegu inimtühjas festivalitelgis, kuid meelitas õhtusele avaparaadile siiski sadu ja sadu noori koos tõrvikute, veoautode ja tõhusa häälematerjaliga.
Tudengiparaad tõi noored veoautodele hüppama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell on veerand neli pärastlõunal, kui tudengipäevade telgis Vabaduse väljakul viibib veel kõige rohkem paarkümmend inimest. Parasjagu kavas seisvast üritusest - veinikabest - on nõustunud osa võtma kümme.
Üheksa noormeest ja üks neiu istuvad paarikaupa must-valgete ruudustike taga, millel seisavad plastiktopsid punase vaarika- ja kollase õunaveiniga. Kui kabereeglite järgi oma veinitopsidega teise topsi mängust välja lööd, tuleb see ka tühjaks juua.
Paar noormeest on asetanud mängulaua kõrvale ka õlle, mida nad siis veini vahele rüüpavad. «Mõte lihtsalt ei tööta muidu,» tunnistab üks vastasmängijale.
Ürituse korraldaja Risto Räägel heidab pilgu kabetajate ümber kogunenud inimestele, keda on kokku seitse või kaheksa. «Rahvas koguneb, tuju tõuseb,» teatab ta.
Partiid edenevad ja ainsal neiul, valge mütsi ja pikkade patsidega Marit Dremljugal tuleb esimesena vastasele alla vanduda.
«Omal initsiatiivil ei oleks julgenud mängima tullagi, aga poisid võtsid mind kaasa,» tunnistab neiu naerdes. Ta selgitab, et sai alles mängu käigus teada, mis nupp on tamm.
Järgneb ka teine kabevoor, kus lähevad kokku võitjad. Samal ajal on telgis rahvaarv peaaegu kahekordistunud, sealhulgas ka juba soliidses eas daamide ja härrade arvel, kes lauda maha istuvad ja õlut - või kohvi - maitsevad.
Korraldajate oranis särgis noormees ronib lavale ja teatab, et järgmine võistlus, nime poolest Diroli mustakunstivõistlus, algab veinikabe venimise tõttu natuke hiljem kui kell 16. Võistlus ise kujutab endast trikitamist kuni kuue pehme pallikesega, mis kannavad Diroli reklaame.
Mõneminutine kutsumine toob lava ette neli noorukit, neist ühena ka eelmise mängu korraldaja Räägeli.
Kutsuja meelitab osalema ka kolme tagareas istuvat neiut, kelles ta tuvastab pedagoogikaülikooli psühholoogiatudengid. Neiud naeravad, kuid ei tule.
Räägel võistleb esimesena, pistab ühe palli taskusse ja võtab otsekui sellesama palli teisest taskust välja, endal näos naeratus, mis paljastab, et trikk polegi mõeldud ülearu tõsiselt.
Ülejäänud noorukid näitavad ka ˛ongleerimiskunsti. IT-Kolledi tudeng Erki Naumanis räägib, et õppis kolme palliga trikitama täiesti ise. Neljaga ei ole veel välja tulnud.
Korraldaja teatab, et võitja peab otsustama publiku aplaus. Räägel ja ühe käega ongleerinud nooruk Lenno saavad viigi. Korraldaja laseb neil võitja selgitamiseks samu pallikesi täpsuse peale pappkasti visata. Võitjana saab Lenno autasuks pleieri.
Päevakava kohaselt peab järgmisena, kell 17 algama jalgrattaretk «Ratastega läbi ülikoolide».
Õigel ajal ootab stardipaigas tehnikaülikooli ees täpselt kaks inimest, kellele peagi lisandub veel kaks, neist üks on korraldaja Triin Tarv.
Tarv tunnistab, et tegelikult ei olnud kuulutustes eksikombel kirjas, kust sõit alguse saab. Ta selgitab, et kuna rahvast on vähe ja pealegi algab kell 19 Vabaduse väljakult avaparaad, kuhu samuti võiks jõuda, ei pruugiks äkki rattaretke ette võttagi.
Tarv pakub kolmele kaaslasele, ühele neiule ja kahele noormehele välja, et peatselt saabub veel teine korraldaja, kellel on kriiti, ning nad võiksid hoopis Tallinna ülikoole asfaldile joonistada ja nende vahele joonistatud rajal kiiruses võistelda.
Ratturid arutavad siiski, et pole hullu ja võib ka pikemalt sõita.
Kell 17.20 veereb seltskonna juurde viies jalgratas ja paari minuti pärast veel kuues koos teise korraldaja Aivar Hannolaineniga. Pärast välknõupidamist võtavad vähesed vaprad ratturid suuna Mustamäe järskudele tõusudele - ja jõuavad ka paraadi alguseks kesklinna.
Kell 19 valitseb Vabaduse väljakul, võrreldes päevaste üritustega, juba otsekui laulupidu või meeleavaldus.
Tudengimass täidab Moskva kohviku esise, parklas lähemal seisvate autode vahed ja kolm veoautokasti, igaühes vähemalt poolsada noort. Muusika mängib, noored vehivad plakatitega ja hõiguvad.
Eriti optimistlikud autojuhid üritavad massi vahelt parklast välja sõita ja mõned jõuavadki Harju tänavale, kuigi seal nõuab pöörde sooritamine veelgi enam eneseusku.
«T-T-Ü!» skandeerib seltskond ühel veoautol, ja hüppab seejuures nii, et masin rapub. Noored kannavad tehnikaülikooli hallikas-punaseid tekleid. Natuke varem on nad samalt autolt kaaslastele tõrvikuid jaganud, mis nüüd rahva peade kohal põlevad.
Teisele, Moskva kohviku ette keeratud veoautole ronib linnapea Edgar Savisaar, kes kuulutab tudengipäevad avatuks, soovides noortemassile ka rohkem elutarkust ning hoolimist endast ja teistest.
Kui rongkäik koos veoautode ja sadade jalameestega on rivi moodustanud ja Harju tänavat pidi vanalinna poole suundub, hüüab teadustaja esimeselt veoautolt mikrofoni küsimuse: «Kumb on parem, kas TTÜ või peda?» Järgneb kõrvulukustav lärm.