Tänavu on politseile tehtud vähemalt poolsada avaldust koolivägivalla kohta, millest kohtusse on jõudnud ligikaudu viiendik. Ülejäänud juhtumid on lõpetatud või suunatud edasi alaealiste asjade komisjoni.

Harju Politseiprefektuuri pressiesindaja Ott Laido sõnul jõuavad konkreetsed avaldused koolikiusamiste kohta harva, sest enamik vägivallajuhtumeid lahendatakse koolis.

«Kui politseile avaldus tehakse, on reeglina tegemist juba peksmisega,» lausus Laido. «Norimine ja narrimine jõuavad nii kaugele väga harva.»



Lääne-Viru politseiprefektuuris on koolivägivallaga seotud kuritegusid registreeritud kümme, neist kaks juba käesoleval õppeaastal. Pooled juhtumitest on jõudnud ka kohtusse, karistuseks on määratud tingimisi karistust 3-18 kuulise katseajaga või rakendatud kohtualuse allutamist käitumiskontrollile. Prefektuuri pressiesindaja Evelin Nurmla sõnul on tegemist olnud valdavalt ühekordse löömisega, samas on politseisse jõudnud mitu juhtumit, kus konflikti osapooled on samad, löömise koht ja aeg aga erinevad.



Vähemal määral on koolivägivalla juhtumid jõudnud ka peaaegu kõikidesse teistesse prefektuuridesse, näiteks Rapla politsei on tänavu saanud kaheksa, Võru seitse ja Valga prefektuur kuus avaldust.



Pärnu politsei on algatanud uurimist peamiselt poiste omavaheliste kakluste lahendamiseks, ent tegemist on olnud ka juhtumiga, kus tüdrukule tekitati jalaga lüües kehavigastus.



Tallinna Politseiprefektuuri vanempressiesindaja Madis Tilga ei osanud täpselt öelda, palju on pealinna politseile koolivägivallaga seotud avaldusi laekunud. Alla 18-aastaste laste suhtes toimepandud vägivallajuhtumeid on viimase kaheksa kuu jooksul registreeritud küll 46, ent koolis aset leidnud intsidentide kõrval kuuluvad nende hulka ka vanemate poolt toime pandud vägivallateod.