Siseministeerium ja ametiühingud ei jõudnud ka tänasel kohtumisel kokkuleppele, kas kärpida politseinike madalamaid astmepalku 8 protsenti või väiksemas mahus, ning uuesti kohtutakse järgmise nädala kolmapäeval.
Politseinike palgakärpe lahendus lükkus uude nädalasse
2. juuli 2009, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liidu (ROTAL) juht Kalle Liivamägi ütles Postimees.ee'le, et riigile läheks politseinike madalaima palgaastme 8-protsendise kärpe ärajätmine maksma 460 000 krooni, kuid selle märgiline kasu oleks suur.
Madalaimat, 9000-kroonist palka teenib küll vaid üks politseitöötaja, kuid küsimus on 188 inimesele makstavates eripensionides, mis sõltuvad samast palgaastmest.
Tavapensionist väiksemaks
Liivamägi väitel tekib nii olukord, kus politseinike eripensione vähendatakse ja tavapensione mitte ehk politseinike eripensionid muutuvad väiksemaks kui summad, mida nad saaksid tavapensionil olles. «Nii petetakse inimeste ootusi, kes on selle pensioni nimel rasket tööd teinud,» lisas ta.
Ametiühingujuhi sõnul on nende ettepanek jätta esimesel astmel palk kärpimata ning edaspidi kärpida progresseeruvalt ehk mida kõrgemat palka inimene saab, seda suurem protsent tema tuludest haugatakse. Nii ei kärbitaks politseis kõiki palku 8 protsenti, vaid keskmiselt 8 protsenti.
Lisaks pakkus Liivamägi, et 1. palgaastme muutmata jätmiseks minevast rahast ligi 300 000 krooni saaks tulla sellest, et 1. juulist kaotati ära õhtuse töö eest 10-protsendise lisatasu maksmine.
Päästjate eellepe sõlmitud
Päästjate palkade eelkokkulepe sai aga täna sõlmitud ning siseminister Marko Pomerants lubas Liivamägi andmetel minna sellega järgmise nädala neljapäeval valitsusse.
Päästjad nõustuvad 8-protsendise palgakärpega tingimusel, et tänavu koondamisi ja komandode sulgemisi ei tule. Säilivad ka päästjate ja päästetöötajate täiendavad tasustatud lisapuhkepäevad ning päevarahade maksmine töövõimetuslehel olles.
Liivamägi sõnul alustab päästeamet juba 14. juulil ka töötajate usaldusisikutega kohtumisi, et leida kompromiss päästjate tööaja pikkuse küsimuses. Soovivad ju päästjad 24-tunniste vahetuste taastamist, mis võimaldaks muuhulgas neil vabadel päevadel mujalt lisaraha teenida.