Euroopa Liidus praegu menetletava energiamaksude direktiivi eelnõu on tekitanud energia tarbijates õigustatud küsimuse: kas jälle planeeritakse ühte maksu lisaks? Seekord siiski mitte - energiamaksu näol on tegemist avaliku energia maksustamise põhimõtete sissetoomisega senise varjatud energia maksustamise asemel.
Kommentaar: Energiamaks mis see veel on?
6. oktoober 2003, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti praegune energeetikat mõjutav maksusüsteem on üles ehitatud kütuste aktsiisi- ja ressursimaksudele ning saastetasudele. Vedelkütustele rakendatakse aktsiisimakse, kaevandatavatele kütustele (põlevkivi, turvas) ressursimakse ning energiatootmisel tekkivatele õhusaasteainetele ja jäätmetele rakendatakse saastetasusid. Saasteainete koguste määramiseks kasutatakse seejuures harilikult väga keerukaid teoreetilisi valemeid ja kontrollmõõtmisi, mis ei anna aga täpset ülevaadet saasteainete tegelikest kogustest.
Seega maksab näiteks täna elektritarbija oma elektriarvega muu hulgas ka põlevkivi ressursimaksu ning elektritootmisega kaasnevate õhusaasteainete ja jäätmete saastetasusid. Kui kõikide nende maksude mõju elektri hinnale kokku arvestada, selgub, et juba täna maksab Eesti elektritarbija elektri hinna kaudu erinevaid makse üle 3 sendi/kWh kohta! Selle kõrval on kavandatavas energiamaksude direktiivis planeeritud elektrimaksu miinimummäär kodutarbijatele (ca 1,5 senti/kWh kohta) suisa madal.
Soojusenergia tootmisel maksavad heitmete eest vaid suured soojatootjad (üle 50 MW soojusvõimsusega tootjad). Väikeste soojuse tootjate maksustamisest on loobutud proosalisel põhjusel - nende puhul on heitmekoguste määramine seotud liiga suurte kuludega. Soojuseturule annab selline vahetegemine aga signaali, mis soodustab kohalikku või individuaalset kütet, mis keskkonnakaitse seisukohast on küsitav.
Energiamaksude direktiivi projekti põhimõtete juurutamisega asendataks praegused saastetasud ja ressursimaksud valdavalt kütusemaksudega (aktsiisidega) ehk mitme erineva maksu asemel tekib vaid üks maks. Näiteks kui seni maksustatakse soojusenergia tootmisel saasteaineid ja kasutatavat kütust, siis energia maksustamise põhimõtete rakendamisel maksustatakse vaid soojuse tootmiseks kasutatavaid kütuseid. See võimaldab maksustada kõiki soojuse tootjaid, sõltumata nende suurusest ning paneb keskkonna saastamise eest maksmise kohustuse ka väikestele tootjatele.
Erandiks on elektri tootmine, mille puhul ei maksustata selle energialiigi tootmiseks kasutatavaid kütuseid, vaid maksustatakse elektri tarbimist. Kuna elektri puhul on Euroopas tegemist avatud turu kaubaga, siis konkurentsimoonutuste vältimiseks on nende kütuste maksustamisest loobutud. Seega ei ole tulevikus elektriga seotud maksud elektri hinda peidetud, vaid on tarbija jaoks selgelt eristatud eraldi elektri tarbimise maksuna.
Omaette küsimusteringi moodustab kütuste maksustamise temaatika juures selle maksutulu kasutamise otstarve. Euroopa riikides on laialt levinud põhimõte, mille kohaselt energiamaksudest saadav tulu suunatakse riiklike energiaagentuuride kaudu energiasäästu-alasteks investeeringuteks ja energiapoliitika elluviimise meetmetesse. Nendest tuludest finantseeritakse muu hulgas taastuvenergia projekte ning teisi riikliku tähtsusega energeetikaprojekte.