Läinud nädalal toimus Madridis rahvusvaheline raamatumess «LIBER 2003», mille peakülalisteks olid kutsutud järgmisel aastal Euroopa Liiduga ühinevad riigid. Eesti etteaste naelaks kujunes kesklinnas asuvas Kaunite Kunstide Keskuses eesti kirjandusele pühendatud õhtu «Eesti kirjanduslik visiitkaart». Esitlusele tuli Jüri Talveti luulekogu «Elegķa estonia y otros poemas», mille möödunud talvel avaldas Valencia kirjastus Palmart Capitelum ja mis on seni ainus hispaania keeles ilmunud eesti luuletaja autorikogu.
Eesti kirjanduse ja luule galaõhtu Madridis
10. oktoober 2003, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhtu peaesinejad olid Jüri Talvet, kirjanik, kriitik ja Madridi Complutense ülikooli õppejõud Įngel Garcķa Galiano ning Barcelona intellektuaal, toimetaja, tõlkija ja Baltimaade asjatundja Albert Lįzaro Tinaut.
Įngel Garcķa Galiano on esinenud mitut puhku Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni rahvusvahelistel kirjanduskonverentsidel Tartus.
Pekitükk aknal
Just ürituse toimumise päevaks ilmus temalt mainekas kirjandusajakirjas Revista de Libros mahukas ja ülevaatlik artikkel eesti kirjandusest pealkirjaga «El tocino en la ventana: literatura estonia en Espańa» («Pekitükk aknal: eesti kirjandus Hispaanias»).
Pealkirja seletuseks: ega hispaanlased nüüd tõsimeeli arva, nagu olekski pekk meie peamine rahvustoit. Aga autor nägi Eestis käies eestlaste kommet akna taha tihastele toitu panna, ja sealt tuligi tal umbkaudu selline võrdlus: hispaanlane on saanud eesti kirjandust seni ainult raasukaupa nokitseda, kuid loodetavasti on karm teadmatusetalv selle varal üle elatud ning tõsisem tutvus seisab peagi ees.
Garcķa Galiano rääkis eesti kirjanduse vastuvõtust Hispaanias peamiselt nelja romaani põhjal, mis siin tõlgituna ilmunud: Jaan Krossi «Keisri hull» ja «Professor Martensi ärasõit», Viivi Luige «Seitsmes rahukevad» ja Emil Tode «Piiririik».
Sillaehitaja Talvet
Hispaania kaasaegse kirjanduse ülihea tundjana tõmbas Garcķa Galiano põnevaid paralleele selle kohta, mis Luige ja Tode põlvkondi hispaania samaealiste kirjanikegeneratsioonidega ühendada võiks.
Jüri Talvet rääkis sellest, kuidas ta hispaania keele ja kirjanduse juurde jõudis, aga valgustas oma loojaisiksust laiemaltki - tõukeid, mis on teinud temast õppejõu, tõlkija, esseisti ja luuletaja, igas mõttes Eesti-Hispaania silla ehitaja.
Kolmandana esinenud Albert Lįzaro Tinaut pajatas oma tõlkijakogemusest, leides sellele tuge mehhiko luuletaja Octavio Pazi tõlkepoeetikast. Õhtu lõpetuseks luges Albert Lįzaro Tinaut valimiku luuletusi koos autoriga tõlgitud raamatust «Elegķa Estonia y otros poemas».