Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu järgmise nädala päevakorra projektis on eelnõu, mille seadusena jõustudes hakkab riik osaliselt kustutama õpingud lõpetanud lapsevanema õppelaenu, kirjutab BNS.
Kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna on öelnud, et õppelaenu kustutamine ei sõltu õppekava läbimisest nominaalaja jooksul, nagu seda on seni ekslikult arvatud.
Laenukustutust taotleval vanemal peab õppekava olema läbitud täies mahus, ent samas pole kohustust läbida see ette nähtud nominaalaja jooksul. Õppelaenu kustutamine sõltub laenu saamise tingimustest, mille kohaselt on õppuritel õigus saada laenu vaid täiskoormusega õppimise korral ning vaid nominaalaja aastate arvule vastav arv kordi.
Riigikogu kultuurikomisjon tegi neljapäeval eelnõusse olulise muudatuse. Kui eelnõu esialgses variandis polnud võimalust, et õppelaenu kustutamine võiks laieneda mõlemale vanemale, siis nüüd on see olemas.
Uus tekst ütleb, et kui üks lapsevanem töötab avalikus teenistuses, kus on niikuinii võimalik õppelaenu kustutamist taotleda, saab teine vanem seda taotleda seoses lapse sünniga.
Eelnõu kohaselt hakkab riik õppelaenu osaliselt kustutama neil, kelle laps on taotlemise ajal alla kolmeaastane ning sündis õpingute või õppelaenu tagasimaksmise ajal.
Emal või isal kustutab riik esimese lapse sünni korral poole, kaksikute puhul 75 protsenti ja kolmikute vanemal 87,5 protsenti tagasimaksmata laenust. Kui laenu tagasimaksmise ajal sünnib perre järgmine laps, võetakse kustutamisel aluseks selleks ajaks tagasi maksmata summa.
Õppelaenu osalist kustutamist saavad taotleda nii ülikoolis, rakenduskõrgkoolis kui ka keskhariduse baasil kutseõppeasutuses õppinud lapsevanemad, kes on õppekava täies mahus täitnud. Samuti ei sõltu laenu kustutamine kooli omandivormist või sellest, kas õpingud toimusid Eestis või välismaal.
Tulevast aastast jõustuva seaduse eesmärk sisaldub koalitsioonileppes ja selle rakendamisega seotud kuludeks on tuleva aasta riigieelarve projektis ette nähtud neli miljonit krooni.