Loome turvalise õpikeskkonna!

Eestis on kujunenud tavaks, et iga kooliaasta alguses, 1. septembril, kuulutatakse välja koolirahu. Töö ja õppimise rahu on oluline õpilaste tulevikku mõjutav tegur.

Turvaline koolipäev kujuneb kõigi õpilaste ja õpetajate ühistegevusena ning sõltub suuresti koolis valitsevast õhkkonnast ja koolikultuurist.

Kahjuks peame tõdema, et kõik lapsed ei tunne ennast koolis vaimselt ja füüsiliselt turvaliselt: tuleb kogeda liigset pinget, negatiivselt meelestatud õhkkonda, füüsilist kiusamist või muud ebameeldivat.

Kavandatavas hariduspoliitikas tahame kõige rohkem tähelepanu pöörata teravalt esile kerkinud probleemidele ja rakendada meetmeid nende lahendamiseks.

Oleme ette valmistanud seaduseelnõud klassi täitumuse ülempiiri vähendamiseks 24 õpilaseni, kasvatusraskustega laste klasside moodustamise võimaluste loomiseks alates teisest kooliastmest ja õpilastega läbiviidavate arenguvestluste kohustuslikuks muutmise kohta.

Sätestamisel on kooli kohustus rakendada abinõud turvalisuse tagamiseks (sh vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks).

Ühist retsepti pole

Väga tähtis on kasvatustöö koolis ja turvaline õpikeskkond. Õpilastele tuleb selgitada, et ka hetkeline järelemõtlematus võib tuua pöördumatuid tagajärgi.

Kuigi muudatused seadustes ei ole veel rakendunud ja koolivägivald on kompleksne probleem, mida ei lahenda üleöö, on kooli tasandil juba täna võimalik palju ära teha. Kooli arengu- ja õppekava ning tööplaanid on dokumendid, kus peab kajastuma turvalisuse tagamisega seotu.

Ühte retsepti kõigi koolide jaoks on väga raske anda. Iga kool peab ise koostöös sidusrühmadega välja töötama koolivägivalla vältimise strateegia, mis sisaldab konkreetseid tegevusmudeleid.

Koolijuht peab teadvustama oma vastutuse kooli turvalisuse tagamisel, tal on kohustus tegutseda preventiivselt, samas reageerida kõigele negatiivsele. Iga juhtum on eriline ning kõiki tuleb käsitleda.

Üldhariduskoolid on meie riigis kohalike omavalitsuste käes. Ministeerium saab muidugi kulutada riigi raha, võtta tööle hordide kaupa n-ö valvepolitseinikke, kes pidevalt jälgivad, kuidas koolides vägivallaga on, kuid vaevalt see aitaks soovitud tulemusteni jõuda.

Kui näeme, et meie korteris või autos on käinud vargad, teatame sellest kohe politseile, koolivägivalla ilminguid, nagu ka viimasel ajal üles kerkinud koduvägivalda, peame aga miskipärast normaalseks. On vähe kasu, kui ka kogu ministeerium sellele vastu seisab, aga kodanik ise on passiivne.

Kooli omanik - omavalitsus - peab väga hoolikalt valima inimesi, keda oma koole juhtima usaldada. Pole suurt kasu sellest, kui suurepärane majandusmees või teenekas õpetaja juhib kooli töövõitudele, samas aga ei märkagi noort kujunevat inimest, kes omandab teadmisi läbi pisarate.

Siit üleskutse nii lapsevanematele kui ka õpilasomavalitsustele: olge oma õiguste kaitsel julgemad ja aktiivsemad. Kui märkate probleemi, teatage sellest kohe. Varjamine võib tuua koolile alguses kasu, kuid pikas perspektiivis ei jää kooli mainest midagi järele.

Laste heaolu ei saa tagada üksikute, eraldiseisvate abinõudega. Tegemist on suure hulga tihedalt põimunud valdkondadega ning koolides ja kogu ühiskonnas tekkinud olukorra parandamine eeldab süsteemset lähenemist. Eelkõige eeldab see aga meie kõigi väärtushinnangute ja hoiakute muutumist.

Tähtis on, et iga laps tuleks hommikul rõõmsalt kooli ja pärast tunde läheks natuke targemana ning õnnelikuna koju. Kaks ülitähtsat institutsiooni kodu ja kool peavad olema turvalised ja last tingimusteta armastama.

Õpikeskkonna kujundamisel tuleks püüelda selle poole, et erineva temperamendiga, erineva sotsiaalse tausta, võimete ja õpioskustega lapsed tunneksid end turvaliselt. Last abistavate tugisüsteemide, õpiabi ja toetavate tegevuste loomine koolis on lapsesõbraliku koolikeskkonna tekke eeldus.

Hindamise ja hinnangute andmise põhieesmärk peaks olema lapse arengu märkamine ja tunnustamine, mitte vigade otsimine ja nendele osutamine.

Lootus on õpetajal

Õpetaja ja tema professionaalsus on õpilase isiksuse kujunemisel väga oluline. Õpetaja kujundab koolis vaimse õpikeskkonna, tema osa on otsustav ka motiveeritud õppija kujunemisel. Samuti arvestab õpetaja iga õpilase iseärasusi, seades eesmärgiks lapse arengu.

Eesti kiire areng ja eurolõiming nõuab koolilt väga palju. Kõikide õpilaste kaasamine eeldab individuaalset lähenemist, paindlikku õppekava, õpikeskkonna kohandamist kõikide laste, nii poiste kui ka tüdrukute vajadusi arvestades.

Tähtsad on õpetaja hoiakud ja arvamused. Positiivne hoiak kõikide laste suhtes on eeldus luua koolikeskkond, kus kõik lapsed on teretulnud.

Haridusele juurdepääsu tagamiseks peame kõrvaldama nähtavaid takistusi, kuid tihti on tegu takistused nähtamatud - need on meie hoiakud ja arvamused. Toimekas, tasakaalukas ja rahumeelne koolielu on võimalik, kui igaüks selle heaks natukenegi kaasa aitab. Koostöös liituvad pisikesed pingutused ühte ja see teebki koolipäeva sisukaks ja turvaliseks.