Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/06/04/13825320t1ha64b.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2011277t1h425c.jpg)
Eesti piirist 130 kilomeetri kaugusel asuv Sosnovõi Bori ehk Leningradi aatomielektrijaam (LAEJ) pikendab oma vanima, 30 aasta vanuse reaktori kasutusaega veel 15 aasta võrra, mis tekitab muret kohalikes ekspertides.
Sosnovõi Bori neljast vanimal, 1000-megavatisel reaktoril täitub tehniline kasutusaeg kahe kuu pärast, kuid sellele taotletakse Venemaa presidendi alluvuses töötavalt tuumaturvalisuse ametilt luba veel 15 tööaastaks.
Tegemist on vanima RBMK ehk nn Tshernobõli tüüpi reaktoriga, mida arenenud riikides peetakse vägagi ohtlikuks.
Süttimisohtlikud vardad
«RBMK tüüpi reaktorite ohtlikkus seisneb selles, et töö aeglustamiseks ja sulgemiseks kasutatakse grafiitvardaid, mis ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võivad süttida ja seega ei anna alati piisavat kindlust ohutuse tagamisel,» selgitas Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee.
Kuigi LAEJ reaktorite juhtimis- ja ohutussüsteemide moderniseerimisse on investeeritud kümneid miljoneid kroone, on Lahtvee sõnul siiski aatomijaamas toimunud pidevalt pisemaid avariisid.
«Ma pean seda väga ohtlikuks,» kommenteeris akadeemik Endel Lippmaa. «Ta on absoluutselt mittetöökindel algusest saadik - kui ta hakkab reiimist välja minema, siis teeb ta seda kiirenevalt.»
Lippmaa sõnul on RBMK tüüpi reaktorite ohtlikkuse tõestuseks asjaolu, et Moskva ümbrusesse 600 kilomeetri raadiuses oli selliste tuumajaamade ehitamine nõukogude perioodil keelatud.
Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul puudub Eestil võimalus mõjutada LAEJ reaktorite töötamist ning selles osas peab järelevalvet Rahvusvaheline Aatomienergeetika Agentuur. «Loomulikult ei tunne me rõõmu, et selline problemaatiline suhteliselt vana tuumajaam meie piiri lähedal on, kuid praegu pole meil andmeid, et ta ohtlik oleks,» märkis Reiljan. «Mida nad reaktoris vahetavad või uuendavad, et selle eluiga pikendada, on raske öelda.»
Leningradi AEJ territooriumil asub ka vedelate tuumajäätmete hoidla kasutatud kütuste vaheladustamiseks, mis asjatundjate hinnanguil on liiga täis. Läheduses asub ka ettevõte, mis töötleb ja ladustab radioaktiivselt saastunud metalli.
Kasvav elektritarbimine
«Kui hinnata võimalikku radioaktiivsete ainete pihkumisega seonduva avarii ohtu, siis on riskid avariiga kaasneda võiva saastuse jõudmiseks Eestisse olemas,» rääkis Lahtvee. «Samas on võimalik reostusoht palju suurem Venemaa enda ja Soome jaoks, seda eelkõige Soome lahe idaosas valitsevate tuulesuundade tõttu.»
Tuumajaama tööea pikendamist põhjendavad venelased vajadusega rahuldada piirkonna üha kasvavat elektritarbimist.
Venemaa energeetikaringkondades räägitakse võimalusest, et Ust-Luugasse ehitatakse hiiglaslik alumiiniumi sulatamise tehas, mis vajaks suurtes kogustes odavat elektrit, mistõttu ka vananenud tuumajaamu ei soovitagi sulgeda.