Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
THE FALL
The War Against Intelligence The Fontana Years (Universal/Fontana)
Paremate plaadipoodide riiulitesse on jõudnud haruldus siinmail: The Fall. Igisarkastilise ja täiesti kreisi, aga siira ja muidu ladna mehe Mark E. Smithi juhitud Manchesteri bänd tegutseb ühe jutiga juba 26 aastat. Tekstide teravus ja lihtsad, aga ootamatud muusikalised lahendused on jäänud ja bänd pungib oma vaiksel, õrnalt õõnestaval moel vihasemalt kui mõnigi surmtõsine tühimüristaja.
Falli plaate on Eestist enamasti asjata otsinud indimehed ja -naised, eks-, post- ja neopungid, karvased ja kiilakad, luuserid ja tantsumuusikagurud ja mitmed muud isikud, sest Fall on mõjutanud paljude 2045-aastaste mõtlevate eestlaste muusikalist maitset ja maailmapilti viimase 20 aasta jooksul. Raul Saaremetsa poja nimi on Mark E.
Siinne 18 looga ketas sisaldab palu kolmelt Falli albumilt Fontana-firma aastaist 19901992: «Extricate», «Shift-Work» ja «Code: Selfish». Neist esimest loetakse õigusega üheks Falli parimaks. Mark E. oli eelmisel (1989) aastal kaotanud kõik, kui mitte palju. Isa suri. Naine Brix läks Mark E. juurest ära (viiulipunn Nigel Kennedy juurde), siis bändist ära ja ta oli paljude Falli lugude helilooja. Mark vajas ravi ka pärast autoavariid. Bänd sai pärast paari viimast ebaõnnestunuks loetud plaati kinga Beggarsist (loll firma, sest «I Am Kurious Oranj» on superalbum), ja mida tegi Mark E.?
Tantsumuusikat. Kolm geniaalselt gruuvivat, mokaotsast, aga hingepõhjast deklameeritud tekstidega indie-punk-disco-plaati rokivad rohkem kui rokenroll. Siin on briljante hingele, kultuurile ja mälule: «Telephone Thing», «Hilary», «The Book Of Lies», «The War Against Intelligence», «Popcorn Double Feature», «Blood Outta Stone» jpt.
Viktor Kaasikule kohustuslik.
Valner Valme