In memoriam Aksel Orav

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

19. II 1929 – 28. X 2003

Meie hulgast on lahkunud Eesti Draamateatri eluaegne näitleja Aksel Orav.


Ta sündis Alatskivil, õppis Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli agronoomiateaduskonnas ning lõpetas näitlejana 1953. aastal Moskva A. Lunatsharski nimelise Teatriinstituudi, legendaarse Eesti stuudio koosseisus.


Aksel Orava poolesajandiline näitlejaaeg mahutas väljapaistvaid rolle: Võllamäe Päärn, («Mahtra sõda»), Margus («Libahunt»), Tuomas («Seitse venda»), Klaus Pedak («Avarii»), Lennie («Hiirtest ja inimestest», doktor Fromm («Põletatud oranž»), Balis Butrimas («Pühajärv»), Sirgaste Martinson («Tants aurukatla ümber»), Protassov (M. Gorki «Päikese lapsed»), Väinamöinen («Kalevala»), Elmar Krabbi («Teekond kappi»).


Viimase rolli eest oli ta esitatud 2000. aasta teatriaastaauhinna nominentide hulka.


Tema hääl ja väga hea diktsioon olid aastakümneid tuttavad kuuldemängudest, oleme näinud teda ka filmides «Veealused karid» ja «Õhtust hommikuni». Teatris tegi ta vahel ka lavastajatööd.


1966-1968 oli Aksel Orav A. Üksipi ja R. Nuude mälestustaskukella hoidja.


Tema viiekümne aasta pikkune lavaaeg kinnistas teadmise teatripõlvkondade järjepidevusest ning sellest, et eelkäijad ei ole veel väsinud.


Hüvastijätt Aksel Oravaga toimub Metsakalmistu kabelis 1. novembril kell 12.00.



Eesti Draamateater

Eesti Näitlejate Liit

Eesti Teatriliit

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles