Tõnis Rüütel toetab abilinnapea Aivar Pärna arvamust, mille kohaselt linn ei pea jätkama rendimaaklerina.
Mõistlik müük
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Aivar Pärna toob välja põhjused, miks linnavara müümine on mõistlik (PM 15.10). Sellest jääb mulje, et kui maksumaksja rahast piisab ja king eriti ei pigista, sujuvad protsessid rahulikult.
Kui aga pigistab (eelarve defitsiit), on kiireim lahendus linnavara (hulgi) müüa ning arvata müük juba ette sada protsenti õnnestunuks. Enamasti kinnisvaraäris nii ei ole.
Siit ka ebaõnnestunud müükide põhjused. Esiteks ei tekita hea peremees liigse müügisurvega ostuhuvi paratamatut vähenemist. Oma ostujõu juures ei suuda meie kinnisvaraturg seda tihti vastu võtta.
Teiseks probleemiks on, vähemasti suuremate (maksumusega üle 10 miljoni krooni) objektide puhul, liiga lühike teavitusaeg. See peaks olema vähemalt 1,5-2 kuud potentsiaalsele ostjale rahastamise seadmiseks. See omakorda tagaks parema müügiedu.
Kolmandaks jääb tihti mulje kiirustamisest - detailplaneeringud on puudulikud või halvemal juhul puuduvad üldse. Sellest tulenev ebakindlus tuleviku ees jahutab jällegi kõrgema hinnaga ostuhuvi.
Ka võhikule on selge, et pole mõtet maksta ametnikele palka selle eest, et nad korjavad näiteks 55 aastat kestva lepingu kohaselt ruutmeetri eest 7,2 krooni renti (AS Taakes Viru tn 18, Sauna 10, Müürivahe 13) linna ühest tasuvamast rendipiirkonnast. Aivar Pärna viskab palli linnaosade väravasse, kes pidavat saama renditulu endale. See on pooltõde. Tõde on see, et kõik üle kümne aasta kehtivad lepingud on läbinud volikogu otsustuse filtri, kus on märgitud nii rendiaja kestus kui tingimused.
Medali teisel poolel on see, mis Pärna välja toob - äriühingud on nendesse hoonetesse ja pindadesse investeerinud hirmpalju raha ja neid korras hoidnud.
Kui osa rentnikke on saanud oma kasutuses olevad pinnad erastada, siis oleks õiglane rakendada sama ka teiste korrektselt kohustusi täitnud rentnike suhtes.
Näib pehmelt öelda skisofreeniline, et ametnike ja linnaisade vahel eksleb erinevatel kooskõlastusringidel eelnõusid, kust kord kaovad aadressid, mida müüa või erastada, siis ilmuvad nagu nõiaväel tagasi ja nii korduvalt.
Ettevõtja on üldjuhul rahumeelne inimene, kes vastutab seaduse ees, et tema tegevus on õiguspärane, töötajad rahul ja aasta lõpus on ettevõte kasumis. Kohtuuksele koputab ta alles siis, kui ta on nurka surutud ja viimaseid pükse jalast kistakse.
Toetan abilinnapea Aivar Pärna arvamust, et linn tõepoolest ei pea jätkama rendimaaklerina.
See annab lootust, et edaspidi saab Tallinn enam keskenduda oma põhifunktsiooni - avaliku halduse - teostamisele.