Seadus saadab rannanapsitaja kas või vanglasse

FOTO: SCANPIX.

Palava ilmaga näiteks rannas või mõnel avalikul haljasalal sõprade seltsis maha istuvad ja alkoholipudeli lahti korkivad inimesed ei pruugi aimatagi, et sellise teo eest tohib karistada kuni 5-aastase vangistusega.


Just nii suur on praegu karistus avaliku korra rikkumise eest, milleks aga avalikus kohas mitmekesi alkoholi tarbimine kvalifitseerub. Praktikas piirdutakse muidugi oluliselt leebemate karistustega või üksnes hoiatustega. Kui napsitatakse üksi, siis on karistus rahatrahv või lühiajaline arest. Keeld ei käi muidugi välikohvikute ja -restoranide kohta.

Tallinlanna Kätlin Hõbemägi oli nii karmidest karistustest kuuldes üllatunud. «Trahvid peaks üle vaatama tõesti, sest vanglakaristus on ikka ajuvaba,» rääkis ta Postimees.ee'le.

Hõbemägi meenutas, et oli kunagi isegi seltskonnaga Tallinna vanalinnas Taani Kuninga aias samal moel erariides politseile vahele jäänud, pääsedes siiski hoiatusega.

Tema sõnul olekski mõistlik lähtuda reeglist, kus esmalt hoiatatakse ja alles seejärel trahvitakse, kusjuures karistused võiksid olla oluliselt leebemad.

Poliitikud pidurdavad

Nagu paljud teised, nii kuulis ka tema üllatusena, et tegelikult on juba kaks aastat riigikogu menetluses korrakaitseseaduse eelnõu, mis taolise keelu tühistab. Kui seadus vastu võetakse, asendub lauskeeld osalisega.

Selle kohaselt oleks alkoholi tarbimine keelatud näiteks bussis ja bussipeatuses, samuti haridusasutuste (v.a ülikooli) territooriumil ning haiglas-hoolekandeasutuses õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud avalikul kogunemisel.

Ühtlasi ei tohiks alkoholi tarvitada, kui sellega häiritakse või seatakse ohtu teisi inimesi.

Justiitsministeeriumi pressijuhi Ivi Papsteli sõnul on oluline rõhutada just viimast punkti, sest lauskeelu kadumine ei tähenda, et muudes avalikes kohtades võiks piiranguteta purjutada. «Seal rakendub alkoholi tarvitamisele üldine teisi isikuid häiriva tegevuse keeld.»

Kõik alkoholi kohta sätestatu kehtib ka muude joovet tekitavate ainete kohta nagu näiteks odekolonnid või keemilised vedelikud, kuid ei puuduta narkootilisi aineid.

Toob segadust juurde

Hõbemägi sõnul kõlab uus kord teoorias hästi, kuid praktikas võib tekkida sellega probleeme, sest piirid jäävad ebamääraseks.

Ta tõi näite, et kui naine jalutab lapsega pargis ja istub pingile, mille kõrval napsitab noorteseltskond, siis on raske selgitada, mis hetkest hakkavad noored tegelikult naist ja last häirima.

Hõbemägi sõnul leiavad siis noored, et nemad käitusid õigesti, kuid naine lapsega jääb vastupidisele seisukohale ning tulemuseks on rohkem segadust ja pingeid kui praegu.

Tallinlanna pakkus, et tõenäoliselt oleks parem mõni vahepealne lahendus - näiteks praeguste karistuste leevendamine või see, kui kehtestataks näiteks nõue, et alkoholi võib avalikus kohas juua vaid siis, kui ümbruses, näiteks 20 meetri raadiuses, ei ole alkoholi mittetarvitavaid seltskondi.

Korrakaitseseaduse eelnõu on nii kaua töös olnud seetõttu, et on põhjustanud poliitikute seas suuri vaidlusi, muuhulgas alkoholitarvitamise korda leevendavas küsimuses. Nüüdseks on selles küsimuses siiski vaidlused vaibunud ja eelnõu jäänud toppama muudel põhjustel.

Tagasi üles