Laste tervise päästmiseks vajalike seadmete soetamiseks peavad haiglate toetusfondid teenima raha vahvlikompvekkide müügiga ja korraldama kampaaniaid, sest haiglate eelarve on aparatuuri muretsemiseks liiga napp.
Fondid aitavad rahahädas haiglatel tehnikat hankida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Tallinna keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja toetusfond müüb spetsiaalseid vahvlikomme, et saadud tulu eest osta vastsündinute elustamislaud - hädavajaliku seadme puudumisel on tohtrid pidanud beebisid seni elustama sõna otseses mõttes öökapi peal.
SA Tartu Ülikooli kliinikumi lastefond kogub raha jälgimismonitoride ostmiseks, Tallinna Lastehaigla toetusfond laparoskoobi ja kooliealistele lastele mõeldud hingamisaparaadi jaoks.
«Siiani oleme pidanud hingamisaparaati laenama Ida-Tallinna keskhaiglast,» nentis Tallinna Lastehaigla toetusfondi juhataja Inna Kramer.
Aegunud monitorid
Kümne tegutsemisaasta jooksul on Tallinna Lastehaigla fond toetanud lastehaiglat 29 miljoni krooniga ning Krameri sõnul ületas nende abi kuni eelmise aastani linnalt ja riigilt saadud summasid. Sel moel on fond aidanud renoveerida haigla erinevaid osakondasid, muretseda röntgeniaparaadi ja reanimobiili.
TÜ Kliinikumi lastefond alustas oktoobris uudse rahakogumismeetodiga - internetipangas sõlmitud püsikorralduse lepingu alusel suundub maksja valitud summa iga kuu tema arvelt lastefondi arvele. Paarsada tuhat krooni väärt monitoride ostmiseks, mida kasutatakse laste seisundi jälgimiseks, on praeguseks kogutud 10 000 krooni.
«Seni kasutatud monitorid on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, mõningaid näitajaid ei saa nendega registreerida,» kostis kliinikumi anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku laste intensiivravi osakonna juhataja Tuuli Metsvaht.
«Ma ei pea normaalseks, et aparaatide jaoks tuleb kampaaniatega raha korjata, aga intensiivraviseadmed on tõesti kallid ja kliinik rahastab nende ostmist niipalju kui võimalik,» kinnitas ta.
Ka Pelgulinna sünnitusmaja toetusfondi turundusjuht Kadri Karula nentis, et haigla eelarve seab kindlad piirid.
«Ilmselt pole see õige, et seadmete ostmiseks tuleb kampaaniaid korraldada,» ütles Karula. «Tunneme pidevalt, et lapime sotsiaalsfääri puudujääke.»
Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimehe Peep Põdderi sõnul on toetusfondidest küll kasu, ent sel moel kogutud raha on liiga vähene, et haigla aparatuuri olukorda parandada.
«Fondide tähtsus on pigem selles, et nad tõstatavad probleemi, hoiavad üleval sotsiaalset närvi,» sedastas Põdder. «Kui kampaaniate reklaamikulud maha arvata, ei ole kogutud summad sugugi suured.»
Palk või investeeringud
Põdderi kinnitusel saab uute seadmete muretsemiseks kulutada haigla eelarvest maksimaalselt 10 protsenti, ent vaja oleks tublisti rohkem. «Muidugi peaks riik tervishoiu rahastamist rohkem toetama,» ütles ta. «Haiglate eelarve on ahtake, sest meditsiini võimalused on lõputud.»
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Ivi Normet möönis, et tervishoid on alafinantseeritud valdkond ning ravikindlustusrahast ei piisa selle tänapäevasele tasemele viimiseks.
«Praegu oleme seisukohal, et riik peaks toetama eelkõige haiglahoonete nüüdisajastamist, ülejäänud kulud, nii palgad kui meditsiinitehnika, peaks katma ravikindlustusraha,» ütles Normet. «Haiglatel on vaja ka oma sisemised prioriteedid mõistlikult paika panna - kui maksta rohkem palkadeks, jääb ju investeeringuteks vähem raha.»
Eesti Haigekassa pressiesindaja Annika Annusvere sõnas, et raviasutuste rahastamises pole lähiajal muudatusi ette näha.