Tuhanded pensionärid: riik käitub meie rahaga ülekohtuselt

Eesti Pensionäride Ühenduse juht Sven Pärn annab täna Riigikogu spiikrile Ene Ergmale üle 22 000 pensionäri allkirju kandva protestikirja

FOTO: Postimees.ee

Täna 22 000 allkirjaga protestikirja Riigikogule üle andev pensionäride ühendus ähvardab meeleavaldustega, kui riik ei lõpeta sadu miljoneid kroone neelava kogumispensioni reformi kulude katmist sotsiaalmaksu arvelt.

Üliedukalt kulgenud teise pensionisamba ehk kogumispensioni fondidega liitumine valmistab tõsist meelehärmi tänastele pensionäridele, sest riigi poolt pensionikogujate fondiarvetele makstav neli protsenti brutopalgast vähendab pensionikassa laekumisi.

Mullu liitus kogumispensioniga 207 000 inimest, mille tõttu vähenes sisuliselt pensionikassa ülejääk tänavu üheksa kuuga 385 miljoni krooni võrra ning aasta lõpuks suureneb see summa ligi 550 miljoni kroonini.

Arvestades tänast ligi 350 000-list pensionäride arvu, kaotavad pensionärid seetõttu võimalikust pensionitõusust 131 krooni kuus. Kuna tänavu liitus kogumispensioniga veel 144 000 inimest, siis järgmisel aastal suureneb teise pensionisamba tekitatav auk juba 800 miljoni kroonini.

«See on suur ülekohus,» leidis 25 000 pensionäri ühendava Eesti Pensionäride Ühenduse juht Sven Pärn. «Kui kehtestati 20-protsendiline pensionimakse, siis lepiti kokku, et see on pensionäride raha, ning selle nimel me ka töötasime ning andsime nõusoleku oma palgast seda maha arvata.»

Rahandusministeeriumi nägemuse kohaselt peab riik tagama pensionide seadustekohase väljamaksmise ning pensionikassa ülejäägi kasutamine kogumispensionide augu katteks on lubatav.

Pomerants: nii ja naa

Kuna pensione tõstetakse indekseerimisel sotsiaalmaksu laekumist ja inflatsiooni arvestades, siis pensionikassa reservi vähendamine pensione ei mõjuta, kinnitati rahandusministeeriumist. Samas vähendab pensionikassa ülejäägi kärpimine pensionide erakorralise tõstmise võimalust.

«Kuskil pole öeldud, et see raha, mis sel aastal laekub, peaks olema samal aastal ka välja jagatud,» märkis rahandusministeeriumi pensioniekspert Kadi Oorn.

Kui varem leiti, et pensionikassasse kogunev raha kuulub tänastele pensionäridele, siis nüüd räägitakse võimukoridorides üha enam, et see kuulub hoopis töötajatele, kelle palkadelt sotsiaalmaksu arvestatakse.

«Eks see ole nii ja naa,» kommenteeris sotsiaalminister Marko Pomerants. «Fakt on, et töötajad maksavad tänastele pensionäridele pensione.»

Kunstlik ülejääk

Enne reedet ei soovinud Pomerants pensionisüsteemi tulevikku täpsemalt kommenteerida. «Eks pensionitõus sõltub sellest, kuidas esimese samba raha kasutatakse,» rääkis Pomerants.

Ametiühingute Keskliidu juhi Kadi Pärnitsa sõnul kuulub ametiühingute ehk töötajate hinnangul pensionikassasse kogunev raha tänastele pensionäridele jagamiseks.

«Meie ideoloogia on olnud kogu aeg selline, et esimene sammas ei kuulu töötajatele, vaid see tuleks jagada tänastele pensionäridele,» kinnitas Pärnits. «Tänane pensionide indekseerimine tekitab kunstlikult ülejäägi, millega kaetakse teise samba auk, samas kui tänaste pensionäride pensionid üha enam devalveeruvad.»

Pärnitsa sõnul ei tohiks valitsus teise samba augu katmiseks kasutada pensionikassa vahendeid, vaid peaks pigem võtma raha näiteks stabilisatsioonireservist.

Kunagise sotsiaalkindlustusreformi komisjoni liige Lauri Leppik leiab, et pensionireformi rahastamist ei tohiks lükata vaid tänaste pensionäride õlgadele.

II samba võidukäik

• Eelmisel aastal liitus kogumispensioniga 207 200 inimest, kellele riik maksis pensionifondidesse tänavu 9 kuuga 385 miljonit krooni.

• Järgmisest aastast võib teise pensionisambasse hakata raha koguma 351 000 inimest, kellele riik peaks järgmisel aastal maksma hinnanguliselt ligi 800 miljonit krooni.

Tagasi üles