Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kihnu kultuur pälvis koos laulupeoga tunnustuse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon UNESCO kandis eile Kihnu kultuuriruumi ning Balti riikide laulu- ja tantsupidude traditsiooni maailma vaimse ja suulise pärandi nimekirja.

Kaaluka otsuse tegi Pariisis 18-liikmeline rahvusvaheline žürii eesotsas Hispaania kirjaniku Juan Goytisologa. 56 kandideerinud kultuuriväljenduse seast valiti välja 28, teiste seas Vanuatu kogukondade iidne suhtluskeel liivajooniste kaudu, Kamboža kuninglik ballett, Kolumbia Barranquilla karneval jt.

Kihnu kultuuriruumi esitamise üks eestvedaja, Riigikogu liige Mark Soosaar, kes eile viibis Manija saarel, ei tahtnud Postimehelt kuuldud teavet alul uskudagi, ent kui asi kindlaks sai, ütles ta end viibivat seitsmendas taevas.

Soosaare sõnul pole UNESCO otsus tähtis ainult Kihnule ja Manijale. «See on väga oluline sõnum kõigile Eesti väikesaartele - hoidke oma rahvuskultuuri ja loodust,» sõnas Soosaar.

Soosaar ütles, et pärast seda kui ta oli aidanud mongolitel UNESCO-le avaldust koostada, tekkis tal mõte esitada ka Kihnu pulmatraditsioonid.

2001. aastal Pärnu filmifestivali žüriisse kuulunud UNESCO osakonnajuhataja Noriko Aikawa soovitusel laienes avaldus kogu Kihnu-Manija kultuuriruumile.

Esitatud materjal hõlmas lõpuks enam kui sada lehekülge pilte ja teksti - see on avalikult kättesaadav internetiaadressil www.unesco.ee/kihnu.pdf.

Baltimaad üheskoos

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee ütles, et UNESCO komitee otsus tegi ta tõeliselt õnnelikuks: «Ma arvan, et nii väikese riigi kaks omapärast kultuurifenomeni maailma vaimse pärandi nimekirjas - see on suur tunnustus.»

Maatee sõnul tuli esmane algatus Balti riikide laulupidude esitamiseks lätlastelt. Järgnes poolteist aastat pingelist tööd, igas riigis töötas erikomisjon, olid kohtumised ja konverentsid.

Kandideerimiseks vajalike sisuliste ja tehniliste kirjelduste tegemiseks tuli läbi analüüsida laulu- ja tantsupidude tähendus kultuuriruumis alates ajaloost, lõpetades koorimuusika arengu ja tähendusega. «Juba see töö iseenesest on tähtis, sest see sundis meid oma kultuuriloolist fenomeni mõtestama,» ütles Maatee.

Seisus kohustab

Mark Soosaar rõhutas, et Eesti riik on nüüd võtnud endale rea kohustusi. Esiteks kihnu kultuuri säilitamine, see tähendab traditsioonilise elulaadi alustegevuse - kalanduse, põllumajanduse, karjakasvatuse ja käsitöö hoidmist. Teiseks muuta Kihnu põhikool kihnu kultuuri õpetavaks kooliks. Kolmandaks - hoida turismi piirides, mis ei ületa kohaliku keskkonna taluvust.

«Alles seejärel, kui riik ja kohalik omavalitsus programme finantseerivad, avanevad ka UNESCO rahakotirauad,» ütles Soosaar.

Hoolimatu käitumine võib viia ka nimekirjast väljaheitmiseni, hoiatas Soosaar, viidates, et niisugune oht võib ähvardada näiteks Tallinna, juhul kui vanalinna rajatakse sobimatuid ehitisi.

Vanalinn kuulub UNES- CO maailmapärandisse 1997. aastast.

Riikide kohustusi kriipsutas oma eilses lähetuses alla ka UNESCO peadirektor Koļchiro Matsuura.

Kultuuriminister Urmas Paet, kes kevadel Matsuuraga kohtus, ütles, et seoses maailmapärandi nimekirja pääsemisega on toetuste saamine UNESCO-lt kindlasti reaalsem. Ent mõistagi tegeleb pärandi hulka arvatud kultuurinähtustega ka riik.

«Tuleva aasta üldlaulupidu kajastub loomulikult riigieelarves; mis puutub Kihnusse, siis on mitu eelarverida, millelt võimalik projektitoetusi taotleda,» rääkis Paet.

UNESCO avas maailma vaimse ja suulise pärandi nimekirja 2001. aastal, kui valiti välja 19 kultuuriväljendust. Järgmine kord täiendatakse nimekirja 2005. aastal.

Tagasi üles