Hõbemägi: töölepinguseadusest on maalitud ühepoolne pilt

Juuni alguses Toompeal toimunud ametiühingute meeleavaldus uue töölepinguseaduse vastu.

FOTO: Liis Treimann.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi leidis Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et sotsiaaldemokraadid ja ametiühingud on teadlikult maalinud uuest töölepinguseadusest pildi kui kollist, kes teenib vaid tööandjate huve.


«Seadusest on antud erakordselt ühepoolne pilt ja ma arvan, et seda on tehtud täiesti teadlikult. Et jääkski mulje, et see seadus on täiesti ühesuunaline. Aga näiteks kasvõi sellised asjad, et puhketunnid võib kätte saada kohe pärast üleajatööd, et õppepuhkuse saajate ring laieneb ja õppepuhkus pikeneb, et töötajat ei või vastutahtmist teisele tööle üle viia,» tõi Hõbemägi seadusest töötaja jaoks positiivseid näiteid.

Selle nädala Eesti Ekspressis ilmunud artiklis on välja toodud 17 uue töölepinguseaduse punkti, mida töötaja saab enda huvides ära kasutada. «Neid punkte ikka on, nii et see seadus on tegelikult ikka kahesuunaline. Sellise kolli joonistamine oli minu meelest täiesti teadlik tegevus ja minu meelest on sotsid sellise punnimisega haledalt orki lennanud,» lausus Hõbemägi.

«Sotsid on jäänud kõrvale üldisest tegevusest. Võibolla nende reiting nüüd ei lange, aga kuidas nad uuesti pildile pääsevad ja mis juhtub nendega sügiseste kohaliku omavalitsuse valimiste ajal, seda on küll keeruline ennustada.
See oli täiesti rumal punnimine ja minu meelest on ka ametiühingud astunud sama reha otsa. Ja see meeleavaldus, mille Harri Taliga korraldas, oli üks hale sisin, millega nad näitasid, et ametiühingud ei ole mitte lõvi, vaid vana hambutu koer, kes tuleb, lõriseb natuke ja läheb siis kuuti tagasi,» nentis ajakirjanik..

Teine saatejuht Ainar Ruussaar lisas, et viimase Toompeal toimunud meeleavalduse ja sellele järgnenud streigikatsega mängisid ametiühingud ka jõumeetodite kaardi maha.

«Pärast seda aktsiooni peab küll ütlema, et kui ametiühingud tulevad lähemal ajal avalikkuse ette mingisuguse plaaniga korraldada järgmine protestiaktsioon, siis kui nad ei suuda seda teha teistmoodi, kui nad ei suuda seda välja mängida kuidagi teisiti, siis ei muud üle, kui selle peale naerda,» arvas Ruussaar.

Tagasi üles