Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehhi valitsus kiitis kolmapäeval ühehäälselt heaks armeereformi, millega loobutakse kohustuslikust sõjaväeteenistusest ning minnakse üle väikesearvulisele professionaalsele armeele, mis on spetsialiseeritud vastavalt NATO vajadustele. Kesk-ja Ida-Euroopa riikidest on profiarmeele üleminek otsustatud ka Sloveenias. Eestis see küsimus Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul praegu päevakorras ei ole.
Tehhi noormeeste jaoks on reformi kõige olulisem punkt kindlasti see, et alates 2004.a. 31.-st detsembrist kaob Tehhimaal kohustuslik sõjaväe- ja tsiviilteenistus. 2008.a. koosneb armee 26 200-st professionaalsest sõjaväelasest ja 8 800-st tsiviilisikust töötajast. Praegune Tehhi armee on umbes kaks korda suurem.
Kaitseminister Miroslav Kotelka saavutas valitsuse heakskiidu kaitsee-eelarve suurendamisele järgmisel aastal 25 miljardi Eesti kroonini, mis moodustab 1,9% SKT-st. Käesoleval aastal on see summa umbes 22,5 miljardit krooni ehk ligikaudu 2% SKT-st. 2010.-ks aastaks peaksid kaitsekulutused ulatuma juba 35 miljardi kroonini.
Kaitsekulutustest ligi poole moodustavad palgad ja teised isikkoosseisuga seotud kulutused.
Tehhi julgeolekuekspert Jiři Pehe ütles Raadio Vaba Euroopale, et kui kommunistid välja arvata, valitses Tehhi poliitilistes ringkondades palgaarmeele ülemineku vajaduse suhtes üksmeel ning usutakse, et professionaalne armee ei lähe palju kallimaks kui praegune süsteem.
Valitsuse arvestused kinnitavad, et väiksemaarvuline palgaarmee ei pruugi minna kallimaks kui praegune süsteem. Praegu on sõjavägi kõvasti suurem ja igal aastal tuleb kutsuda sinna uusi sõdureid, kes tuleb ära majutada, riietada, välja õpetada ja toita. Kõik see maksab palju raha, selgitas Pehe.
Septembris langetas otsuse palgaarmeele üleminekuks Sloveenia.
Eesti Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser ütles Raadio Vaba Euroopale, et Eestis praegu täielikule palgaarmeele üleminek päevakorras ei ole.
Ma usun, et Eestis jääb lähemas tulevikus nii öelda kombineeritud variant, kus kutsealuste arv väheneb ja professionaalsete kaitseväelaste osakaal suureneb. Täielik üleminek kutselisele sõjaväele on aga juba põhiseaduslik küsimus, mida ei saa Eestis ühekordse otsuse korras lahendada, rääkis Mikser.
Tema sõnul seab Eesti taolisele väikeriigile piirid nii rahaline kui inimressurss. Kutseline armee on kindlasti väga kulukas, arvab Mikser. Samas ta tõdes, et konkreetseid arvutusi selle hindamiseks tehtud ei ole.
Kuivõrd Eestis ei ole keegi ei kaitseministeerium, parlament ega ka kaitsevägi ise välja pakkunud ideed, et Eesti peaks üle minema täielikult palgaarmeele, siis ma arvan, et selliseid detailseid arvutusi tehtud ei ole, tunnistas riigikaitsekomisjoni esimees.
Mikseri sõnul sõltub maksumus sellest, kui suure ja millise struktuuriga kaitseväge silmas pidada, kuna osalt reservil põhineva või täielikult professionaalse armee struktuur on erinev.
Tehhi armeereformi käigus korraldatakse ümber ka sõjaväe struktuur ja vahetatakse välja osa relvastust. Näiteks tankivägedest jääb alles ainult üks kompanii 31 moderniseeritud T-72 tüüpi lahingmasinaga.
Õhuvägede osas kavatsetakse vahetada välja Mig-21 hävitajad. Viimaste asendamiseks on plaanis osta 14 uut lennukit, mille omandamiseks kaalutakse praegu viie erineva pakkumise vahel. Edaspidi ei vajata ka suuremat osa L-159 tüüpi hävitajatest, mis kas konserveeritakse või müüakse maha.
Spetsialiseeritud jõud moodustatakse vastavalt NATO vajadustele, et need võiks täita ülesandeid NATO ühisjõudude osana. Siia alla kuuluvad keemiakaitse pataljon, kiirreageerimisüksused, meditsiiniväeosad ja passiivse jälgimise süsteem Caslavis.