Tartu arengu teemal on viimasel poolaastal olnud ajakirjanduses arutlusi lehekülgede viisi. Kevadistel Tartu arengukava aruteludel püüti anda hinnang eilsele ja homsele ülikoolilinnale. Kerkis vastasseis ajud versus asfalt.
Linnahall katab ajaloo pleki ja betooniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmel korral küsiti, kas Tartu edu peitub hoonetes ja rajatiste või inimestes, ideedes, unistustes.
Ajalooline Tartu
Kui rääkida linna minevikust, ei saa me üle ega ümber Tartu Ülikoolist, Vanemuisest, Postimehest, Eesti Kirjameeste Seltsist, Eesti Rahva Muuseumist, Raadi ja Karlova mõisast jne. Tartlasi, kes on seotud nende sümbolitega, teab loodetavasti iga kaaslinlane ja neid mäletatakse kaugemalgi.
Võib öelda, et Tartu kultuurikihti ei saa mõõta meetrites, vaid pigem kilomeetrites. Iseasi, kuivõrd saab Tartu ajaloolise kultuurikihi paksust aduda betoonis ja tellistes.
Mineviku Tartu toetub teaduse, kultuuri ja hariduse alusmüüridele. Linnamüüre ja ehitisi on vallutajad maha põletanud ja enam kui üks kord õhku lasknud, Tartut on lausa sodiks pommitatud.
Elu pole siiski kunagi sellepärast seisma jäänud, pigem on see olnud uue linna algus. Kannatada saanud vanad hooned on taastatud, kohandatud tänapäeva nõudmistele ja normidele, olgu see siis Vanemuine, Tartu Ülikooli peahoone või mõni muu Tartu sümbol.
Tartu on linn, kus pole püütud vabaneda vanast, pigem on otsitud lahendusi, kuidas ühendada omavahel vana ja uus.
Karm tänapäev
Viimastel aastatel on Tartus valminud hulgaliselt büroo- ja ärihooneid. Tartu Ülikool ja Eesti Põllumajandusülikool on ehitanud uusi teadushooneid ja ühiselamuid. Kõik tartlased teavad Aura veekeskust. Sügisel sai valmis kauaoodatud uus bussijaam. Tartus ehitatakse.
Küll on aga aeg küsida, millised hooned peale super- ja megamarketite või ülikoolilinnakute teenivad igapäevaselt linnakodanikke. Kus saab tartlane perega veeta vaba aega, mängida lastega, sportida jne?
Supilinlane või Tähtvere elanik saab igatahes teha kõike kodu lähedal: joosta, suusatada või lihtsalt veeta vaba aega Tähtvere puhkepargis. Kuid mida peavad tegema Räni, Veeriku, Karlova ja Tammelinna elanikud?
Täna võin väita, et Tartu kui vaimupealinn on jäämas kapitalimahukate suureehitiste varju. Varju omaenese kinnismõtete ja jonni taha.
Kõik me võisime lugeda seoses linna arengukava aruteludega, kuidas Tartus peab ehitama ja remontima suurhooneid, teid ja tänavaid. See on tõepoolest vajalik, kuid ei saa mõelda ainult sellest, kuidas sõita mööda värskelt asfalteeritud teed Raekoja platsini.
Linnahall kui A ja O
Res Publicale on Tartu 2004.-2007. aasta arengukavas vastuvõetamatu linnahalli ehitus kogumaksumusega vähemalt 80 miljonit krooni. Kas tartlane on valmis matma betooni sellist summat ja kas linnahall on praegu Tartus prioriteet?
Taas soovitakse ehitada hoone, mille majandamine käiks linnale üle jõu. Unistada ju võib, kuid mis hinnaga? Pealegi tahetakse ehitada linnahall kohta, kus asus Raadi sõjaväelinnak renoveeritud kasarmuhoonetega ja hiljuti ajutiseks muinsuskaitse alla võetud 1. ja 2. eskadroni tallidega, terves maailmas ainulaadse väli- ja sisemaneeiga.
Meie arvates on see lubamatu. Raadi ajalugu avaldab muljet! Pealegi kajastub Raadil aatelisele ja isamaalisele ilmavaatele toetuv Eesti riigi ajalugu.
Arvan, et mingisugune plekist hall, kus vähenõudlikule tartlasele mängib suvaline süldibänd või korraldatakse teab mitmendat õllelagerit, mõjub Raadi linnaosas kohatult.
Kas see, kes läheb avaldama austust Vabadussõjas langenutele, tahab kaitset väärivate ja endas ajalugu hoidvate kasarmute kohal näha lärmakat motoshowd või karjuda koos õllese publikuga tuntud lauluviise?
Muidugi ma ei arva, et Raadi peaks muutuma kohaks, kuhu lihtsal tartlasel pole asja. Pigem leian, et seal peaks olema ühendatud Eesti ja Tartu kuulsusrikas minevik ning võimalus harrastada sporti, joosta, mängida, ratsutada jne.
Kindlasti ei toeta ma mõtet, et riigi ajaloo seisukohalt hindamatu väärtusega kohta kerkib plekkangaar või mõni muu nüüdisaegse odava arhitektuuri ime.
Minu soov on, et vähemalt Raadi linnaosa, Annelinna, Jaamamõisa ja Ülejõe elanikud saaksid tulevikus Raadil paiga, kus on ühendatud linna au ja uhkus ning moodsad vaba aja veetmise võimalused.
Selle saavutamiseks on Tartu linnavalitsusel võimalik valida ka demokraatlik tee. Raadi linnaosa planeerimiseks ja sinna tõmbekeskuse rajamiseks on mitmeid mooduseid. Saab korraldada rahvaküsitlusi, kuulata inimeste soove ja rajada midagi uut nii, et säiliks ka vana ja väärtuslik.
Mina ei taha, et Raadil hävitataks Eesti ja Tartu ajalugu ning väärikust. Austagem oma minevikku, sest muidu elame ilma tulevikuta.
Samal teemal: Kas ja kuhu rajada Tartu linnahall, TPM, 29.08., 19.09., 24.09., 25.09., 5.11., 11.11., 12.11., 14.11., 17.11.