Metro Luminal naaseb mürinal

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Üheksakümnendate menubänd Metro Luminal esitleb täna Tartus Sadamateatris albumit «Ainult rottidele».

Kui Metro Luminal 1988. aastal Tallinnas Rainer Jancise eestvedamisel kokku tuli, mängis bänd Eestis tollal erandlikku rockmuusikat, sümbioosi indie’st ja neoromantismist, tollal läänes tuntud nn new wave’ile andis oma näo Jancise geniaalne stiilideväline heliloome.

Mäletame lugusid «Su õrnas käes», «Isa tuli koju», «Valge kardina valguses» jpt. Nii-öelda klassikalise Luminali loominguga ilmus kaks kassetti: «Ainult rottidele» (1994) ja algusaja lugudega bändi omanimeline (1995).

Populaarsuse tipul 1997. aastal vahetas bänd stiili ja koosseisu, muutus tantsuliseks ja elektrooniliseks. Techno’st, big beat’ist, idm’ist ja paljudest uutest suundadest mõjutusi saanud, praktiliselt vokaalivaba «Sinus»-CD tuli välja 1998. aastal.

Kannapöördena oli see rohkem Jancise sooloplaat kui senise loogiline jätk.

Viimased neli aastat on Jancis mööda Euroopat rännanud, pikemalt Saksamaal elanud ja seal erinevaid muusikalisi projekte ette võtnud. Sel aastal tuli Jancis Eestisse tagasi ja pani taas kokku Metro Luminali. Jälle uue kavaga ja osaliselt uuenenud koosseisuga.

«Ainult rottidele» ilmumine CD kujul on sild vana ja uue Luminali vahel, mitte nostalgia. Kevadel ilmub täiesti uute lugudega plaat.

Praegustel kontsertidel esitab Metro Luminal nii vanu lugusid uues seades kui uusi, alles tegevuse käigus kujunevaid palu.

Ühel hirmsal hilissügispäeval kogunes Luminal tee- ja kohvitasside taha Kadriorus, et vastata küsimustele, mis on piinanud nende fänne aastaid.

Metro Luminali moodustavad Rainer Jancis (34-aastane, kitarr ja laul, bändis alates 1988), Andres Vana (32, kitarr, bass, 1993), Kristo Rajasaare (31, trummid, 1989) ja Tanel Paliale (2003, klahvpillid).

Kui ajutine on kammbäkk?

Jancis: Kui me juba teeme uusi lugusid, siis me loomulikult mõtleme ka uuele plaadile.

Metro Luminal tegutseb algusest peale väga pikkade vaheaegadega, aga ei ole lõplikult laiali läinud.

Miks vahetus vokalist?

Jancis: Kui ma tagasi tulin, pakkusin Allan Vainolale küll uuesti lauljarolli, aga see tähendanuks talle Sõpruse Puiesteest äratulemist ja ka tema uued bändikaaslased ei olnud tema tagasitulekuga Luminali rahul. Järelikult ma laulan ise oma laule.

Ma ei ole mingi andekas laulja, ma olen lihtsalt meedium. Aga Eesti on täis lauljaid, kes ei oska laulda, ja ma ei ole nende nimistus sugugi viimaste seas.

Kui palju on teistel meestel bändis Raineri kõrval sõnaõigust?

Rajasaare: Võrreldes «Sinus»-plaadiga on minu roll suurem ja improvisatsioonilisem. Vabadust on väga palju, aga seda ei anna Rainer, vaid meie uus muusika.

Vana: Minu roll on ka suurem, aga seda vähesemates lugudes.

Kuidas sünnivad uued lood?

Jancis: Lood kujunevad kontsertide käigus. Kus lugu algab ja kus lõpeb, seda on väga raske defineerida. Enamasti mul on olemas loo struktuur, harmooniad, rütmid ja sõnade alged, siis me proovime proovis, ja kui lugu hakkab kõlama, siis me teeme seda, kui ei hakka, jätame kõrvale.

Nimetate te end veel rockbändiks?

Jancis: Pigem postrockiks. Kõik stiilid on hakanud kõigi stiilide piire sööma.

Paliale: Kuna me kasutame klassikalist rockkoosseisu, meie muusika on motiivikeskne, siis me oleme ikkagi rockbänd.

Jancis: Tänapäeval ei saa enam luua uusi lugusid klisheede järgi, sest keegi on seda sel juhul juba kuskil teinud. Me kasutame erinevaid meetrikaid, mitte enam 4/4-takti.

Nimetage oma mõjutajaid.

Rajasaare: Kui ma nooremana üritasin mängida kellegi moodi, siis nüüd ma mõjutan end juba ise.

Vana: Tõva kurgulaul, kalmõki rahvamuusika, gruusia meeskoor, igasugune imelik muusika, mis annab ideid, kuidas ise lugu tehes panna see kõlama shamanistlikult, samas lihtsalt ja rokenrolliliku jõuga.

Jancis: Free-muusika, etniline muusika, klassika.

Paliale: Acid Mothers Temple, Uwe Schmidt, Thomas Köhner, Jamie Lidell.

Metro Luminal

20. novembril kell 22 Tartus Sadamateatris

CD «Ainult rottidele» esitlus

dj Raul Saaremets

    Tagasi üles