Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu president Rolandas Paksas kinnitas taas, et ta ei kavatse survest hoolimata tagasi astuda. Parlamendifraktsioonid arutavad samas võimalusi riigipea tagandamiseks tema väidetava seotuse pärast Vene maffiaringkondadega ning järgmisel nädalal peaks Paksase tegevust uurinud parlamendikomisjon esitama Seimile presidendi suhtes kriitilise raporti.
Iraagis seal teenivaid Leedu sõjaväelasi külastanud president Rolandas Paksas saabus eile tagasi Vilniusse ning sattus kohe ajakirjanike küsitlustule alla. Paksase vastus tema võimalikku tagasiastumist puudutavatele küsimustele oli ühene tagasi ma ei astu.
Tagasiteel Iraagist tegi Paksas lühipeatuse Poolas, kus kohtus president Aleksander Kwasniewskiga ilmselt suurelt jaolt selleks, et nõutada toetust oma koduses kriisis. Kwasniewski avaldas ühisel pressikonverentsil lootust, et Leedu lahendab oma sisepoliitilise kriisi kiiresti ja vastavuses demokraatlike protseduuridega.
Samas arutavad Leedu Seimi fraktsioonid presidendi tagandamise võimalusi tema väidetava seotuse pärast Vene maffiaringkondadega. Välisminister Antanas Valionis ütles kolmapäeval parlamendi ees, et mitme NATO riigi suursaadikud olid Paksast tema julgeolekunõuniku suhtes korduvalt hoiatanud, kuid president ignoreeris neid hoiatusi.
Presidendi tagandamiseks on Leedu konstitutsiooni kohaselt vaja kolme viiendiku parlamendiliikmete toetust. Raadio Vaba Euroopa Leedu toimetuse ajakirjaniku Virgis Valentinaviciuse sõnul sõltub Paksase tagandamise läbiminek sellest, kas seda toetab peaminister Algirdas Brazauskase Sotsiaaldemokraatlik Partei.
«Praegu on sotsiaaldemokraadid äraootaval seisukohal. Nad ei anna eriti kommentaare. President Paksase peamised kritiseerijad on opositsioonis olevad konservatiivid ja liberaaldemokraadid ning väiksem koalitsioonipartei Sotsiaalliberaalid, keda juhib parlamendi spiiker Arturas Paulauskas. Kõik need jõud koos ei suuda aga ilma Brazauskaseta presidenti kukutada,» rääkis Valentinavicius.
Tagandamisprotseduuri saab algatada pärast praegust skandaali uuriva Seimikomisjon raportit. Komisjon esitab oma ettekande parlamendile järgmisel nädalal ning praegu võib oletada, et raport tuleb üsna karm. Paksas lubas algul ilmuda komisjoni ette tunnistusi andma, kuid hiljem palus esitada endale küsimused kirjalikult. Valentinavicius avaldas arvamust, et president hakkas lihtsalt kartma, nähes kui suur avalikkuse tähelepanu komisjoni tööle osaks saab.
«President Paksas on kõik need kolm nädalat skandaali puhkemisest saadik püüdnud vaid aega võita. Ma kahtlen tema siiruses, kui ta lubas komisjoni ette ilmuda. Ja kui ta oligi siiras, siis võis tema seisukoht muutuda, kui ta nägi, millist mõju avaldab komisjoni töö avalikule arvamusele. Mõned arvavad, et ta lihtsalt kardab komisjoni ette ilmuda,» ütles Valentinavicius.
Seimi sotsiaalliberaalist asespiiker Arturas Skardzius ütles, et komisjonil on piisavalt materjali tagandamiskomisjoni moodustamiseks. Parlamendi suurima partei sotsiaaldemokraatide liider Gediminas Kirkilas ütles, et nende partei arutas oma viimasel koosolekul samuti tagandamisprotseduuri, kuid ei langeta selle suhtes otsust enne, kui komisjon on oma järeldused teinud.