Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2009/07/05/202450t1h874a.jpg)
Laulupeo teisel kontserdil seisis laulukaare alla ja väljakul üle saja tuhande inimese sinimustvalgete lippude all ning laul ei vaibunud ka pärast ettenähtud kava lõppu.
Taasiseseisvusaja rekordpublikuga laulupeol oli rahvast nii palju, et vahekäikudes sai liikuda vaid teosammul, vabu murulaike istumiseks võis leida vaid päris üleval nõlval.
Hoolimata asukohast elas rahvas lauljatele hoogsalt kaasa. Laulukaare alt alguse saanud «lained» liikusid üle kogu väljaku nõlva ülemisse äärde välja.
Kes laval toimuvat ei näinud, nautis koos sõprade või perega niisama tekil istudes muusikat.
Peo lõpupoole nõudsid lauljad kordamisele nii «Tuljaku», «Ta lendab mesipuu poole» kui «Kodumaa». Spontaanselt jätkati veel lauludega nagu «Jää vabaks, Eesti meri», «Mu isamaa armas» jpt.