Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks on just Türgist saanud viimastel päevadel rahvusvahelise terrorismi põhimärklaud, küsivad praegu analüütikud kogu maailmas. Paljud seletavad seda peamiselt moslemielanikkonnaga Türgi liigse läänemeelsusega, ka nähakse selles otsest ähvardust Euroopale.
See, et Türgi on enamalt jaolt moslemielanikkonnaga maa, ei kaitse teda islamiterroristide rünnakute vastu. Ka Ankara otsus mitte toetada oma NATO-liitlast USA-d Iraagi sõjas ning mitte lubada ameeriklastel kasutada selleks ka oma territooriumi ei andnud Türgile Al Qaida silmis indulgentsi. Nende jaoks on elanikkonna poolest islamimaailma kuuluva Türgi valitsus selgelt liiga läänemeelne.
Strateegiliste ja Julgeoleku-uuringute Keskuse analüütik Anthony Cordesman ütleb, et Türgi terroriaktid, mis järgnesid sarnastele plahvatustele Saudi Araabias, Marokos ja Indoneesias, osutavad omalaadsele kodusõjale islamimaailmas, kus Al-Qaida ja sellega seotud grupeeringud on alustanud võitlust elu ja surma peale kõigi vastu, kes on valinud liberaliseerimise ja läänestumise tee.
«Praegust reaalsust illustreerib tõsiasi, et me ei räägi tsivilisatsioonide kokkupõrkest, vaid pigem kokkupõrkest ühe tsivilisatsiooni sees, kus väikesearvuline vägivaldne vähemus leiab, et põhiliini islam ei vasta nende eesmärkidele ja tõekspidamistele,» selgitab Cordesman.
Al-Qaida läänevastane raev ei olnud alguses suunatud mitte niivõrd USA kui Saudi Araabia kuningaperekonna vastu, mis oli lubanud esimese Lahesõja ajal oma territooriumile Ühendriikide sõjaväebaasid. Seega on täiesti arusaadav, et ainus islamimaailma kuuluv NATO liikmesriik Türgi, mis pealegi soovib ühineda Euroopa Liiduga ning omab häid suhteid Iisraeliga, on Al-Qaida jaoks loogiline sihtmärk.
Cordesman nendib, et rünnakud Indoneesias, Marokos, Saudi Araabias ja nüüd Türgis lubavad oletada, et peagi võivad terroristid laiendada oma rünnakuid teistessegi islamimaadesse, mis nende arvates on liiga avatud Lääne ideedele ning seega õige islami teelt kõrvale kaldunud.
«Islamiäärmuslased on juba rünnanud Türgis ja Saudi Araabias, kuid äärmuslased on olemas ka üldiselt üsna rahulikes riikides nagu Bahrein ja Katar ning selliseid islamiliikumiste vägivallapuhanguid võib ette tulla igal pool Lähis-Idas. Me peame sellest aru saama, sest muidu vaatame me igat uut intsidenti uues riigis kui põhimõtteliselt uut arengut,» rõhutab Cordesman.
Sama meelt on ka USA endise asepresidendi Al Gore`i julgeolekunõunik Leon Fuerth.
«Tundub, et terroristid on otsustanud olla moslem ei tähenda olla kaitstud rünnakute eest. Seega, jah, ma arvan, et me näeme veel sellelaadseid rünnakuid Araabia maailmas. Ja ma loodan, et see ei juhtu kohas nagu Katar, mis muidu ajaks rahumeelselt oma äri,» muretseb Fuerth.
Võrreldes Saudi Araabia, Indoneesia ja Maroko plahvatustega on Türgi rünnakutel siiski arvestatav eripära need pandi toime nii öelda Euroopa eeskojas. Valmistub ju Ankara liitumiseks Euroopa Liiduga. Samas on Türgis terroriakti korraldamine lihtsam, kui näiteks Londonis, Pariisis või Brüsselis, kuna Euroopa Liit on oma terrorismivastases tegevuses integreeritum ning sealsed julgeolekustruktuurid toimivad koostöös ja tõhusamalt. Üks tuntumaid Prantsuse terrorismieksperte Roland Jacquard iseloomustas Türgit kui Euroopa pehmet kõhualust.
Pole kahtlust, et plahvatused Türgis mõjutavad Euroopat rohkem kui sarnased aktid teistes islamimaades. Lääneriigid, eesotsas USA-ga näevad Türgis ainukest riiki, kus islam ja demokraatia suudavad eksisteerida käsikäes. See on mudel, mida Lääs tahaks juurutada Lähis-Idas. See mudel ei sobi aga kindlasti islamiäärmuslastele.