Päeva kiri
Eestimaa rahvale!

Iidsetest aegadest on inimene tahtnud näha, mis on kauguste taga. See tung on viinud poisikese puu otsa ja täiskasvanu ronima mäetippudele. Üle saja aasta tagasi võttis Eesti kirjamees ja pedagoog Juhan Kunder ette matka Suurele Munamäele. Ta ronis kõrtsmik Tuule ehitatud kaheksa meetri kõrguse vaatetorni otsa. Pilt, mis temale avanes, liigutas meeli niivõrd, et ta ei saanud enne rahu, kui oli paberile pannud read: «Kui siit pilve piirilt alla vaatan / üle õitsva Eestimaa, / rõõmulaule siis maailma saadan, / hüüan pikse häälega: / Siin on ilus elada!»

Eestimaa ja ühtlasi Baltimaade kõrgeimat tippu (317,4 m üle merepinna) on läbi aegade ehtinud mitmed erineva kuju ja kõrgusega tornid. Teadaolevatest esimene ehitati mõni aasta pärast Napoleoni Moskvas-käiku - 1816. aastal. Torn ehitati Tartu Tähetorni observaatori F. G. W. Struve korraldamisel Liivimaa astronoomilis-trigonomeetriliseks mõõdistamiseks. /---/

Kui esimene Eesti Vabariik oli juba kosunud ja rikkust kogunud, otsustati Toompeal, et olgu pealegi peale Pika Hermanni veel üks korralik torn Eesti riigis. Ja nii valmiski 1939. aastal arhitekt Artur Jürvetsoni projekti järgi funktsionalistlikus stiilis kaunis raudbetoonist ja kividest vaatetorn, mille kõrguseks oli 25,7 m. 1969. aastal kõrgendati torni 3,4 meetri võrra arhitekt Toomas Reinu ja Viljo Kaasiku projekti järgi. Torni kõrguseks sai 29,1 meetrit.

Suure Munamäe vaatetorni külastab aastas ligi nelikümmend tuhat turisti lähedalt ja kaugelt. Kõik nad on saanud elamuse kaunist Eestimaast. Seega on Haanjamaa ja Suur Munamägi oma vaatetorniga saanud Eesti visiitkaardiks. Kuid ajahammas on seda visiitkaarti kõvasti purenud, selle välimust ja sisemust räsinud. Suureks puuduseks oli ja on lifti puudumine. /---/

Tänaseks on koostatud Suure Munamäe vaatetorni ja selle lähiümbruse rekonstrueerimise projekt. Tööde kogumaksumuseks on 8,1 miljonit krooni; see sisaldab lifti ja kohviku ehituse, torni sisemise ja välimise korrastuse, lähiümbruse heakorra. Lubatud rahaeraldusi on praegu 6,4 miljonit krooni, millest pool Eesti Vabariigist ja pool Euroopa Liidust. Nagu näha, jääb raha puudu 1,7 miljonit.

Sihtasutuse Suure Munamäe Vaatetorn juhatus ja nõukogu kogunesid Eestimaa kõige kõrgemasse punkti, kratsisid kukalt, vaatasid kaugusesse ja hüüavad nüüd pikse häälega: «Kalevite kanged pojad! Taaralaste targad tütred! Võtkem kukrut kergendada, et saaks torni tohterdada, et siis rõõmu rõkatada: siin on ilus elada!»

Arvelduskonto Hansapangas:

221019918166, sihtasutus Suure Munamäe Vaatetorn. Kõigi annetajate nimed jäädvustatakse Suurel Munamäel sajanditeks.

Sihtasutuse Suure Munamäe Vaatetorn juhatus ja nõukogu

Täpsustuseks presidendi visiidile

Postimehes ilmunud uudisloos «Rüütel sõidab ootamatult e-foorumile» (21.11) on jäänud kajastamata mõned minu vastused, mis näitavad, et visiidi planeerimisel pole tehtud selliseid vigu, mida artikkel presidendi kantseleile ette püüab heita.

Esiteks, president sõidab Genfi ÜRO peasekretäri isiklikul kutsel.

Teiseks, et oleme visiidi ettevalmistamisel tihedalt suhelnud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (näiteks asekantsler Signe Ratsoga) ning koostöös nendega valmivad ka teesid presidendi esinemiseks.

Kolmandaks, president ei võta Tallinnast Genfi lennates kaasa mitte ühtegi autojuhti. Need autojuhid, kes nimekirjas toodud, on Eesti poolt korraldajatele akrediteerimiskaardi saamiseks esitatud, kuid pole presidendi delegatsiooni koosseisus. Mis puutub julgestusteenistuse osalusse delegatsioonis, siis need nõuded on kindlaks määratud seadustes, mida peab järgima loomulikult ka president.

Juhin tähelepanu ka sellele, et internetileheküljel, mida Postimees oma loo kirjutamisel kasutas(http://www.itu.int/ wsis/docs/geneva/draft_announced_summit_participants.pdf)) ei ole toodud riigipeade (sh ka president Rüütli) osaluse kohta andmeid, kuigi osaleb tõesti mitukümmend riigipead.

Eero Raun, Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik

Tänud arstile

Sageli ei olda rahul arstide pandud diagnoosi või raviga, kiputakse kiruma meie raviasutuste personali või ravitingimusi. Arvame, et Eesti arstidele ja meditsiiniõdedele tehakse mõnigi kord põhjendamatult ülekohut.

Vastukaaluks pahameelekirjadele tahamegi avalikult tänada Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku gastroenteroloogia osakonna arste ja õdesid. Eriti aga raviarsti Peeter Kõivat meie memme Erna Kraani väga hea ravimise ja temasse tõeliselt inimliku suhtumise eest.

Ülo Kraan, tänuliku pere nimel

Ultraliberalismi mõjud

Ükski teine valdkond peale maamajanduse ei ole uue iseseisvuse ajal nõnda palju pidanud üle elama igasuguseid suuna- ja poliitikamuutusi.

Üliliberaalne, urbanistlik lähenemine majandusharule, mis on üdini looduslik oma olemuselt ning sõltuv loodusjõudude stiihiast, on lühikese ajaga laostanud paljude põlvkondade loodu.

Põlluharimine ja karjakasvatamine toimub tingimustes, kus pole katust pea kohal ega ole võimalik mõjutada taimekasvuks vajalike plusskraadide ega sademete hulka.

Kahjuks on see aksioom olnud paljudele tüüri juures seisjatele täiesti arusaamatu või on teeseldud taipamatust.

Raske on uskuda, et maa(talu)põhise rahva liikmed on linnamineku järel minetanud kõik oma varasemad teadmised ja kogemused maaelust kui meie piirkonna elustiilist.

Asjatundmatud sõnavõtud põllumajanduse teemal on küllalt sagedased nii meedias, aga veel hullem, kui neid esineb Riigikogus. Kõik see viib mõttele, kas alati ongi tegemist rumalusega. Pigem on ehk tegu tahtliku poliitikaga, mille eesmärgiks on rahva suure osa elatus- ja arenguallika halvustamine?

Ajapikku on maale tekkinud reservaadid, kus inimesed elavad riigi ja valla armust, s.o toetustest. Neid piirkondi iseloomustavad mahajäetud või kokkuvarisenud elu- ja tootmishooned, auklikud külateed, sööti jäänud endised viljakandvad põllud.

Põllumajandustöötajate üleriigilisel arupidamisel 19. novembril Paides esinenud põllumajandusminister Tiit Tammsaar rõhutas, et maaelu põhjalaskmise peamine süü lasub üliliberaalsetel poliitikutel, kes on kõrgetel ametikohtadel meie riigis.

Ministri selletaoline esinemine oli esmakordne. Pole kahtlust, et tõuke niisuguseks esinemiseks andis Rahvaliidu astutud samm rahva sotsiaalsete vajaduste kaitseks.

Endisele valitsuskoalitsioonile on ette heidetud koostöö puudumist opositsiooniga. Kuid koalitsioon välistas ka igasugused läbirääkimised ametiühingutega, st töötajatele kõige lähemate ühiskondlike organitega.

Jääb mulje, et vaid Res Publica ja Reformierakond üksi teavad, mida tuleb ette võtta, kõigil teistel tuleb suu pidada. Inimestele tehti selgeks, et kõik, mida valitsus ette võtab, on vaid kolmikliidu (siis veel) siseküsimus. Kohalik vajadus ja arengueeldus - see ei läinud kellelegi korda.

Enn Mälgand, ajakirjanik

 

Paratamatu tagasilöök

Valitsuskriisist on räägitud rohkem pinnapealselt - kes kellega kohtus, mida ütles. Tegelikult on küsimus maailmavaadete konfliktis - nagu rõhutas ka Andrus Saar (PM 20.11). Reformierakonna elluviidav üliliberalism peab kusagil tagasilööke andma. Selle tagasilöögiga on isegi hiljaks jäädud - ühiskonna kihistumine on läinud ohtlikult suureks.

Reformierakond on rahulolematu, et suur osa eelarvest läheb toetusteks. Ei ole kusagil olnud kuulda ka Reformierakonna esimehe Siim Kallase selgitust, miks sellise olukorrani on jõutud.

Terje Kuusk

    Tagasi üles