Venemaa ja USA on juba mõnda aega konkureerinud mõjuvõimu pärast Gruusias, mis on väga oluline tagamaks ligipääsu Kaspia naftale. Nüüd, pärast võimuvahetust Tbilisis tõuseb Moskva ja Washingtoni konkurents selle Kaukaasia riigi pärast veelgi teravamalt esile. Kuigi rahusobitaja kukutatud presidendi Eduard evardnadze ja võimu võtnud opositsiooni vahel oli Venemaa välisminister Igor Ivanov, kardetakse Moskvas, et Gruusia võib uue võimu all lõplikult Venemaa mõjusfäärist välja libiseda.
Moskva pelgab Tbilisi uue juhtkonna läänemeelsust
Gruusia suhteid Venemaaga ei saa president Eduard evardnadze valitsusajal kindlasti sõbralikeks lugeda. Moskva toetas ühelt poolt Gruusiast lahku löönud Abhaasia separatiste ning teisalt süüdistas Tbilisit Teteenia separatistide varjamises.
Ometi oli just Venemaa välisminister Igor Ivanov see, kes vahendas evardnadze ja opositsiooni vahelisi läbirääkimisi, mis lõppesid võimu rahuliku üleandmisega. See tundub olevat esmapilgul Moskva jaoks oluline edu oma mõju kindlustamisel Gruusias. Samas kõnelevad nii Kremli esialgsed reaktsioonid kui Vene ajakirjanduse kommentaarid Tbilisi võimuvahetusele teist keelt.
Venemaa president Vladimir Putin avaldas muret selle üle, et võimuvahetus Tbilisis toimus tema sõnul jõumeetodeid kasutades.
«On täiesti selge ja ma tahan seda rõhutada -, et Eduard Amvrosievit evardnadze ei ole kunagi olnud diktaator. Seepärast tekitab meis muret see jõuga surve avaldamise taust, milles võimuvahetus Gruusias aset leidis,» rääkis Putin. «Need, kes sellised aktsioonid organiseerisid ja kes neid tagant tõukasid, võtavad endale tohutu vastutuse rahva, sedapuhku Gruusia rahva ees».
Muret avaldasid ka Vene ajalehed, mis väljendasid kartust, et Venemaa mõjujõud Gruusias pöörde tagajärjel veelgi väheneb. Kommersant väidab seejuures, et Tbilisi kriisi katalüsaator oli USA endise välisministri James Bakeri juulikuus toimunud visiit ja sellele järgnenud ameeriklaste püüded opositsioonijõude ühendada.
Nezavisimaja Gazeta ennustab, et evardnadze kukutanud noored läänemeelsed opositsiooniliidrid teevad kõik, et Venemaa mõjule vastu seista. «Uued liidrid võivad võtta Venemaa-vastase hoiaku ja Venemaa riskeerib võimaluse kaotamisega Kaspia nafta- ja gaasitööstuse arengus kaasa rääkida,» kirjutab välispoliitika ekspert Aleksander Rar. Ärileht Vedomosti omakorda nendib, et oleks tõeline ime, kui Venemaa praegusest situatsioonist kasu saaks.
Seevastu Washington kiirustas esimese riigina tunnustama Gruusia uut juhtkonda ning USA välisminister helistas Gruusia presidendi kohused enda peale võtnud parlamendispiikrile Nino Burdanadzele, et väljendada rahulolu selle üle, et situatsioon lahendati konstitutsiooniliste vahenditega ning ilma vägivallata.
Burdanadze kinnitas, et Gruusia tahab arendada häid suhteid nii USA kui Venemaaga ning samuti kõigi naabritega. Lootust heade suhete taastamise suhtes avaldas ka Vladimiri Putin.
«Me loodame, et tulevikus teeb riigi seaduslikult valitud juhtkond kõik, mis suudab, et taastada meie maade vahelise sõpruse traditsioonid. Meie, Venemaa, jaoks ei ole suhetes Gruusiaga muid eesmärke,» kinnitas Putin.
Samas on tähelepanuväärne, et pärast rahusobitamist Tbilisis sõitis välisminister Ivanov edasi Adaariasse kohtuma selle liidri Aslan Abaidzega, kes toetas kriisi ajal evardnadzet, kartes, et rahvuslikult meelestatud opositsioon kärbib võimule tulles Adaaria omavalitsuse võimupiire.
Vene sõjandusekspert kindral Leonid Ivaov ennustas, et Abaidze soovib säilitada vene sõjatehnikat Batumis, millest jätkuks tugevdatud motolaskurdiviisi relvastamiseks. Ivaov oletas, et kui Tbilisis jäävad võimule ekstremistlikud jõud, võib Adaaria minna üle Tbilisile mittealluva Abhaasia või Lõuna-Osseetia staatusse.