Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina parlamendile esitatud seaduseelnõu on kriitikute arvates kinnituseks, et valitsus tahab internetti oma kontrolli alla saada, sest võrguväljaannetes on ilmunud valitsust kritiseerivad artiklid ja tulemas on valimised.
Novembri keskel Ukraina parlamendis esimese lugemise läbinud seaduseelnõu keelustab internetis ja mujal igasuguse materjali avaldamise, mis propageerib terrorismi, riigikukutamist või pornograafiat ja mis diskrimineerib või kahjustab inimese reputatsiooni.
Seaduseelnõu jõudis parlamenti kuu aega pärast seda, kui kohus otsustas, et kontroll interneti üle tuleb Ukrainas võtta ära erafirmalt Hostmaster ning anda see üle julgeolekuteenistuste ja riikliku sidekomitee baasil moodustatud ametkonnale.
Sõltumatuse kants
Internet on üks viimaseid sõltumatu informatsiooni saamise allikaid, mis Ukrainas üldse järele on jäänud, ning just seal on viimase kolme aasta jooksul ilmunud president Leonid Kutshma valitsust kõige enam kahjustavad paljastused.
Menukaima opositsioonilise internetiväljaande Ukrainskaja Pravda asetoimetaja Serhei Lõshtshenko arvab, et valitsuse eesmärk on neutraliseerida internetimeedia enne järgmisel aastal toimuvaid presidendivalimisi. Eriti laia tõlgendamisruumi pakub tema sõnul paragrahv, mis puudutab kellegi reputatsiooni kahjustamist.
«Eelnõu sõnastus on väga ebakonkreetne. Seepärast, kui keegi tahab, võib ta näiteks öelda, et Kutshma endise ihukaitsja Melnitshenko artikkel kahjustab president Kutshma reputatsiooni, ning seega võib meie vastu rakendada seadusega kehtestatud sanktsioone,» rääkis Lõshtshenko.
Ukrainas tegutseva sõltumatu mõttekoja Riikluse ja Demokraatia Instituudi direktor Ivan Lozovõi ei kahtle, et valitsus tahab kriitikuid vaigistada.
Oht sõnavabadusele
«Kahtlemata kujutab see endast ohtu sõnavabadusele ja demokraatiale Ukrainas, sest esiteks tuleb arvestada, et Ukraina julgeolekuteenistused ei pea seadusest kinni. Sellepärast - kui paotada julgeolekule kas või veidikegi ust ja lasta neil internetiga tegeleda, siis tähendab see, et nad hakkavad tegema, mida iganes tahavad,» ütles Lozovõi.
Ta lisas, et ka praegune seadus võimaldab julgeolekul hankida kohtult luba interneti või telefonside jälgimiseks, kui nad näitavad, et on piisavalt alust kahtlustusteks, et neid sidevahendeid kasutavad terroristid või kurjategijad. Ta on kindel, et see on uue seaduse vajalikkuse põhjendamisel ainult ettekääne.