Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimisjaoskond number 86 asub Moskva kesklinna vaiksel kõrvaltänaval, naabriteks tuletõrjedepoo, teatrikool GITIS ja Eesti saatkond. Lähen sinna kavatsusega välja uurida, mida mõtlevad elust inimesed, kes Moskvas eestlastega kõrvuti elavad.
Ent esimene asi, millega naabrid silma paistavad, on madal poliitiline aktiivsus. Kella kahe ajal päeval on hääletamas käinud vaid 24% inimestest ja komisjon ei looda, et see õhtuks üle 30 kerkiks.
«Siinkandis elab palju vanu inimesi, võib-olla ei tahtnud nad tuisuga välja tulla,» arutab Jabloko partei vaatleja Sergei Kaluzskihh. «Aga siis võinuks nad ju valimiskasti koju tellida - ent ka seda on teinud vaid seitse inimest.»
Hääl Jablokole
Mõned nooremad on siiski välja tulnud ja nende poliitilised eelistused teeks Kaluzhkihhile rõõmu. «Jabloko poolt hääletasin,» teatab 22-aastane Andrei Pavlov. «Sest Jabloko seisab kodanikuühiskonna ja inimõiguste eest. Ma arvan, et need on asjad, mida Venemaal on vaja toonitada.»
Et Jabloko tõenäoliselt kunagi duumas otsustava enamuse hulka kuuluma ei hakka, noormeest ei heiduta: «Vähemalt mõjutab mingil viisil - ja hääletab nii, nagu mina pean õigeks.»
Jablokole andis oma hääle ka 52-aastane Svetlana Sergejeva. «Ma olen eluaeg Jablokot valinud,» naerab naine muretult. Tema abikaasa Sergei valis aga Gennadi Raikovi juhitava Rahvapartei, kuigi tunnistab, et ega ta sellest midagi tea. «Mulle lihtsalt on üks nende kandidaat sümpaatne. Nikolai Derþavin, endine patriarhi referent.»
Ent 66-aastane Taira Dementjeva valis Ühtset Venemaad. «Korda on vaja,» kuulutab väike energiast pakatav naine särasilmselt. «Ja Grõzlov tahab korda luua. Ma tean, et teil Eestis on kord - mul on sealt väga head mälestused, puhas oli, ilus »
Dementjeva tahab, et Venemaa oleks vaba, et poleks terrorit, et inimesed elaksid hästi ja palgad tõuseksid. Ta tahab ka sõnavabadust ja meeldetuletus, et Putini võimu ajal on selle asjaga probleeme tekkinud, teeb ta hetkeks murelikuks.
«No seal muidugi käib oma võitlus,» otsustab ta. «Aga loodame, et kõik saab normaalseks! Muidugi ma tahan, et lehed kirjutaksid tõde, et elu oleks hea ja Baltikumiga oleks sõprus, kuigi ma olen kuulnud, et seal on vigu tehtud.»
Nagu selgub, peab Dementjeva «vigade» all silmas 1940. aasta sündmusi. «Me vanasti mõistsime neid teisiti, nüüd aga tuleb välja, et kõik ei olnudki nii, nagu me arvasime,» tunnistab ta. On ta kindel, et samasuguseid «vigu» uuesti ette ei tule? «Eks valitsus määrab, meie asi on loota ja uskuda!» Ning naine kiirustab minema, mööda koolimaja tühju treppe.
Rahvast rohkem
Hoopis rahvarohkem on Moskva põhjapoolses äärelinnas asuv valimisjaoskond number 402. Uksest sisse astujat tervitab metalne bareljeef, mis - nagu kirjad teadustavad - kujutab kangelaslendur Ivan Pavlovit. Kõrval seisab miilits ja valvab magnetofoni, mis kõrvulukustavalt patriootlikke laule üürgab. Müüakse viinereid, saiakesi, teed, suveniire ja raamatuid.
Ent inimesed näivad olevat oma eelistuste selgitamisel kidakeelsemad kui kesklinnas. «Pole teie asi, keda me valime - teie seal Eestis vaadake, et oma korralagedusega toime tulete,» sõnab keskealine kehvalt riietatud mees karmilt. «Kui meie sulid teile naftat ja metalli ei müüks, oleksite ammu käpuli, sest endal teil ju midagi ei ole!»
Oletusega, et teatud olukorras võib mõistust kasutades teenida sama palju kui teised naftaga, mees nõus ei ole: «Mõistus on hea, aga maailma juhtima peavad siiski need rahvad, kel on ressursse. Nagu naftat. Ja mis mõistusesse puutub, ega teil Venemaaga võrreldavat kapatsiteeti ole. Ei, ega ma seda teile pahaks pane »
Olles lõpetanud loengu Eesti armetust olukorrast, mees leebub ja soostub siiski rääkima, et hääletas Ühtse Venemaa poolt. «Tuleb hääletada nende poolt, kelle taga on kõige võimsam ressurss,» kinnitab ta. «See on nagu riikidegagi - kel rohkem raha, see juhib mängu.»
Oht Venemaale
Ent 39-aastane teleprodutsent Aleksei Misin peab Ühtset Venemaad riigile ohtlikuks ja hääletas just sellepärast Paremjõudude Liidu poolt. «Nemad suudavad kõige efektiivsemalt vastu seista praegusele võimule,» selgitab ta. «Meid ähvardab väga suur oht, et tekib üheparteisüsteem, ja see oleks väga halb.»
Miks parempoolsed, aga mitte Jabloko? «Jabloko juures on väga palju udu, väljamõeldisi. Parempoolsed on aga konkreetsed.» Ja kahe punapõskse tütre sabas kiirustab mees minema - lapsed tahavad kelgutama.
Parempoolsetele andis oma hääle ka 40-aastane Irina Verbinskaja. «Mulle meeldib Irina Hakamada. Meeldib kui naine, meeldivad tema poliitilised vaated Ma olen alati parempoolsete poolt hääletanud.»
Valimisjaoskonnast 402 sai mitmeid hääli ka Sergei Glazevi ja Dmitri Rogozini juhitav Kodumaa. 80-aastane Nina Mihhailovna, kes terve elu on tehases Znamja Truda lennukeid ehitanud - «Il-e,» täpsustab ta - hääletas Kodumaa poolt sellepärast, et «kogu elu on selline teate ise! Noh, mitte hea » Nüüd loodab Nina Mihhailovna, et Kodumaa vähemalt tõstab pensione.
49-aastane Nikolai Batjukov aga leiab, et Kodumaa on patriootlikum kui teised. «Venemaa tõesti peab kuuluma venelastele,» kinnitab ta. «Nüüd aga on siin igasuguseid aafriklasi ja vietnamlasi. Natuke veel, ja elada enam ei saaks » Varasematel valimistel on Batjukov alati hääletanud kõigi vastu.
Nüüd aga loodab ta, et Kodumaale antud hääl aitab Moskva tänavapildi tõmmunahalistest puhastada.
Kõige imelikum on, et üheski valimisjaoskonnas ei kohta ma kedagi, kes ütleks, et hääletas kommunistide poolt. Juhus? Võib-olla. Või on Venemaa seni populaarseima partei täht tõesti katastroofiliselt langenud? Postimehe ilmumise ajaks peaks vastus juba teada olema.