Suri Aserbaidžaani võimudünastia rajaja

Vaid paari kuu eest võimu oma pojale üle andnud Aserbaidžaani president Heidar Alijev on surnud, teatasid üleeile maa uudistekanalid.

Suri Geidar Alijev

Aserbaidžaani võimud kuulutasid välja nädalase leinaperioodi, mille vältel austatakse Babaks ehk vanaisaks kutsutud meest. 80-aastane Heidar Alijev suri USAs Clevelandi haiglas, kus ta oli ravil olnud alates augustist.

«Heidar Alijev on surnud, kuid ta elab edasi inimeste mälus ja oma rahva heaks tehtud töödes,» kinnitas surmauudise saabudes kogu oma laupäevase saatekava ümber teinud Aserbaidžaani suurim telekanal ANS.

1923. aastal Nahhitshevanis sündinud Alijev alustas oma karjääri kardetud julgeolekuorganisatsiooni ridades, tõustes 1967. aastal Aserbaidžaani vabariikliku KGB juhiks. Sellelt ametikohalt kerkis ta paar aastat hiljem vabariigi tegelikuks juhiks ehk kohaliku kommunistliku partei esimeseks sekretäriks.

1982. aastal tõi toonase Nõukogude Liidu etteotsa kerkinud julgeolekutegelane Juri Andropov Alijevi Moskvasse, kuid viis aastat hiljem langes ta uue liidri Mihhail Gorbatshovi ebasoosingusse.

Astus NLKPst välja

1990. aastal, veel enne Nõukogude Liidu lagunemist, astus Heidar Alijev meediakära saatel kommunistlikust parteist välja, protestides sel kombel aasta alguses veriste sündmuste vastu Bakuus, kus Gorbatshovi korraldusel surus armee veriselt (enam kui 130 hukkunut, sajad vigastatud) maha iseseisvusliikumise rahumeelsed meeleavaldused.

Pärast mõneaastast vaheaega naasis Alijev Aserbaidžaani ning võttis seal puhkenud mässus võimu läänemeelselt presidendilt Abulfäz Eltshibeilt üle. Samas jätkas Alijev Eltshibei Türgile ja USA-le suunatud välispoliitikat, kehtestades samal ajal maal vaatlejate hinnangul poolautoritaarse korra.

Kuigi rahvusvaheliselt hinnati nii Alijevi-aegseid presidendi- kui parlamendivalimisi üsna üheselt ebademokraatlikuks, ei takistanud see «vanaisal» rajamast tingimusi võimu üleandmiseks oma pojale Ilhamile, mis sai teoks paari kuu eest.

Algselt pidanuks valimistel osalema Heidar Alijev ise, kuid tervisele viidates loobus ta kandideerimast. Siiski levisid juba suvel kuuldused, nagu oleks Alijev tegelikult juba surnud ning sellest ei teatata avalikult vaid seni, kuni võimu üleandmine pojale on tagatud.

Miks sellisel juhul kulus ka pärast valimisi veel paar kuud teadaande tegemiseks, ei ole kommentaatorid suutnud ometi rahuldavalt seletada.

Pärast mõningaid kõhklusi paistab ka USA olevat andnud uuele riigipeale oma kindla toetuse. Selle näiteks on USA kaitseministri Donald Rumsfeldi paari nädala tagune visiiti Bakuusse. Ühendriikide kaitseministri paljudele visiitidele kohaselt olid kohtumistejärgsed ametlikud teadaanded äärmiselt üldsõnalised ja ebakonkreetsed, kuid vaatlejad suutsid neist siiski välja lugeda toetuse Bakuule.

Vastutasuks Ilham Alijevi toetamisele on Bakuu ilmselt andnud toetuse USA plaanidele kasutada Aserbaidžaani kas ajutiste või isegi alaliste sõjaväebaaside tarbeks pärast seda, kui Ühendriigid oma vägesid Lääne-Euroopast kaugemale itta ümber paigutama asuvad.

Iraani-vastane eelpost

Samuti märgivad mitmed vaatlejad Aserbaidžaani potentsiaali Iraani-vastase eelpostina. Sellele viitab ka vahetult enne Rumsfeldi visiiti teoks saanud Iraani Rahvaste Ülemnõukogu loomine. Uue organisatsiooni juhiks on Iraani suurima rahvusvähemuse, tervelt veerandi maa elanikkonnast moodustavate aserite esindaja Mahmud-Ali Cohraqanli.

Kuigi Cohraqanli on rõhutanud Iraani territoriaalse terviklikkuse säilitamise vajadust - erinevalt mitmetest Aserbaidþaani poliitikutest, kes sooviksid «Lõuna-Aserbaidžaani» liidendada -, peavad paljud kommentaatorid võimalikuks, et USA püüab Iraanile surve avaldamiseks kasutada ära just üle piiri ulatuvaid sidemeid.