Tuleva aasta linnaeelarve õige nimi on nulleelarve: laenukoormust ei suurendata, olulist arenguhüpet ei tule, palgatõus tabab ennekõike ametnikke ja ülejäänud piskust ka teisi linnapalgalisi.
Volikokku läheb nulleelarve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulu on prognoositud suhteliselt tagasihoidlikuna, sest linnavalitsus teadis eelarvet koostades, et tuleb püksirihma pingutamise aasta.
Paremkoalitsiooni plaanitud tulumaksukärbe oleks löönud muude avalike teenuste kärbatamise kõrval ka omavalitsuste tulubaasi.
Eelarve eelnõu linnavolikogule üleandmise ja teise lugemise vahel on aga valitsuse poliitikas olnud vägagi olulisi muutusi.
Niinimetatud valitsuskriisi positiivseks tulemuseks saab pidada riigile üpris hukatusliku tulumaksu kärpimise plaani edasilükkamist.
Paremkoalitsioon on ka öelnud, et eelarvesse laekuv raha tarvitatakse peamiselt õpetajate palgatõusuks, omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks ning kiirabi ja päästeteenistuse rahastamiseks. Seega on ka Tartul põhjust oma eelarve veel kord üle vaadata.
Pidasime parandusettepanekute kirjutamisel oluliseks nende reaalsust. Samas soovime ära hoida seisakut haridusala arengus ja rõhutada linna enda arengu dokumentide olulisust eelarvestamisel.
Praegu linnavolikogule esitatud eelnõu ei peegelda paraku kuidagi äsja tuliste debattide saatel vastu võetud linna arengukava ja munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava.
Mõõdukate ettepanekud
Mõõdukad tegid ettepaneku arvestada muudatusi tulumaksuseaduses ja suurendada tulumaksu laekumise prognoosi 10,2 miljoni krooni võrra. Näiteks on ka väga konservatiivse hoiakuga rahandusministeeriumi novembriprognoos linnavalitsuse omast 4,5 miljoni krooni võrra optimistlikum.
Arvestades juurde eelarvesektori palgatõusu ja asjaolu, et Tartu majandusel ei lähe Euroopa Liiduga liitumise aastal eeldatavasti mitte halvemini, vaid paremini kui tänavu, on Mõõdukate prognoos isegi liiga tagasihoidlik.
Seda tõestab ka asjaolu, et 2003. aasta eelarve tulupoolt õnnestus Mõõdukatel prognoosida linnavalitsusest täpsemalt, tegelik tulumaksu laekumine ületas aga meiegi pakutu.
Peame jätkuvalt oluliseks suurendada lasteaednike ja sotsiaalhooldetöötajate palkasid - teeme ettepaneku suurendada lasteaedade palgakulusid 3,8 miljoni võrra, et tagada palgafondi kasv 12% praeguse 8% asemel.
Sama palju kasvab tuleval aastal ka riigieelarvest palka saavate kooliõpetajate palgafond. Arvestades lasteaednike palkade mahajäämust koolis töötavate kolleegide omadest, ei taga ka 12-protsendine tõus nende tööd väärtustavat tasu, kuid vähemalt palgavahe ei suurene veelgi.
Hooldekodude töötajate palga samaväärseks kasvuks oleks palgafondi vaja lisaks ainult 129 500 krooni.
Et linn saaks lastesõbralikumaks, tegime ettepaneku suurendada avalike mänguväljakute ehitamise raha 100 000 krooni võrra. See võimaldaks rajada topelthulga mänguväljakuid. Et taotlejatest ja kaasrahastajatest puudust pole, tõestas juba toimunud taotlusvoor.
Samuti soovime toetada 100 000 krooniga MTÜ Lelula tegevust.
Eelarve ja arengukava
Minu volikogutöö tuleristseteks oli arutelu Tartu munitsipaalõppeasutuste arengukava üle. Käis terav sõnavahetus: millised koolid ja miks on remondigraafikus eelistatud ja miks saavad lasteaiad nii vähe remondiraha?
Hariduse arengukava sai ka Mõõdukate hääled, aga mitte sellepärast, et oleksime vaimustusest kõrvadel kõndinud, pigem olime rahulolematud. Siiski oli poolthääletamise motiiviks tagada haridusasutustele stabiilsus ning tunnustada linnavalitsuse valmisolekut hakata süsteemselt investeerima koolide kõrval ka lasteaedadesse.
Suur oli aga üllatus, kui selgus, et seegi kesine plaan käib linnavalitsusele üle jõu ega peegeldu eelarves.
Mõõdukate ettepanekud koolide ja lasteaedade remondi rahastamiseks (7,8 miljonit krooni) ning 2 miljoni krooni eraldamiseks arvuti- ja multimeediaklasside avamiseks on sõna-sõnalt maha kirjutatud linna munitsipaalõppeasutuste arengukavast.
Ega oska meiegi öelda, kas just Reiniku ja Pushkini gümnaasium vajavad 2, Karlova 1,5 või Raatuse 1,7 miljonit krooni. Ei tea sedagi, kas lasteaedadest on kõige hädalisemad just Mesipuu sõim, Pääsupesa, Midrimaa ja Tähtvere. Seepärast usaldame arengukava koostajaid.
Üks on aga kindel - kui linn ei hakka koolidesse ja lasteaedadesse investeerima pikaajalise stabiilse kava alusel, ei suuda me Tartu hariduskeskkonda hoida konkurentsis Tallinna ja teiste suurlinnade omaga.
Puudust ei tule
Mõõdukad on veendunud, et nende paranduste katteallikaid on ka praeguse eelarve sees olemas. Nii kulub linnal haldushoonete vuntsimiseks 3,3 miljonit krooni - sama palju, kui võiks kulutada kõigi lasteaedade remondiks sel aastal.
Haldushoonete remontide projekteerimiseks kulutatakse 450 000 ja Raekoja plats 14 fassaadi (sama maja ehib Reformierakonna kontori asukohta tähistav valgusreklaam) remondiks 700 000 krooni. Pole needki asjatud kulutused, kuid kas need on tähtsamad õpikeskkonna arendamisest?
Kõigest hoolimata tuleb järgmine aasta hea aasta, eelarve laekub täis ja ülegi ning volikogul on võimalik teha lisaeelarvega vigadeparandusi.
Murelikuks teeb aga 2005. aasta, mil rakenduv nn tulumaksureform jätab eelarvetesse veelgi vähem avalikuks hüveks kasutatavat raha ja koolidesse-lasteaedadesse, teedesse-tänavatesse, õpetajate palkadesse jms on investeerida veelgi vähem.