Mitmed leidurid eesotsas Marek Strandbergiga pole rahul riigi senise teadus- ja arendustegevuse (T&A) raha jaotajatega ning toetuste andmise põhimõtetega, mistõttu eelistatakse iseseisvalt või mõne teise riigi abil oma ideid ellu viia.
Leidurid ründavad innovatsiooniraha jagajaid
19. detsember 2003, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nanotehnoloogiaga tegeleva Marek Strandbergi sõnul on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tehnoloogiagentuur (ESTAG) juba aastaid teinud kohalike arenguprojektide rahastamise osas arusaamatuid otsuseid. Käesoleval aastal aga on hoolimata riigi poolt T&A prioriteetseks kuulutamisest üldse toetusi kärbitud ning ka suhtlemine ametnikega on olnud keeruline.
Kui mullu eraldas agentuur ettevõtetele ja uurimisasutustele T&A-ks otse kokku 73 miljonit krooni, siis tänavu vaid 33 miljonit krooni.
Kasu asemel kahju
Tallinna Tehnikaülikooli T&A osakonna juhataja Ardo Kamratovi sõnul on ESTAGi probleemiks projektide läbivaatamise ja nende kohta otsuste tegemise venimine. Tänavu on tuntavalt pidurdunud ka toetuste väljaandmine.
«ESTAG oli selgelt enneaegne sünnitis, mille töötajad on kogu T&A-le rohkem kahju kui kasu teinud,» arvas Strandberg. «Nende ülim enesekindlus ja suutmatus kuulata lihtsaid nõuandeid on tänaseks diskrediteerinud asutust nende silmis, kes Eestis moodustavad tehnoloogiat arendada suutvate inimeste kogumi.»
Strandbergi sõnu kinnitavad ka mitmed teadlased ja ettevõtjad, kes ei soovi enamasti oma nime all esineda, sest kardetakse tulevikus võimalikke tagasilööke riikliku toetusraha jagamisel.
Leidurites tekitab proteste ESTAGiga suhtlemise keerukus ehk bürokraatia ning asutuse võimetus ideid iseseisvalt analüüsida. Seetõttu tellitakse eksperthinnangud väljastpoolt juhuslike asjatundjate käest ning see võimaldab ideede vargust või huvide konflikti toetusraha taotlejaga.
«Eestis pole rahajagajatest puudust, olulisem oleks aga julgus otsustada ja aru saada tehnoloogia arengu trendidest maailmas,» rääkis tundmatuks jääda soovinud leidur.
«Täna on see lükatud välisekspertide õlgadele, kes võivad tegeleda sarnastes valdkondades ja takistada konkurentsi teket ning olla seetõttu kriitilised.»
Postimehele on ettevõtjad toonud näiteid, kus tõeliselt headele ja kasulikele ideedele raha ei antud, sest neid peeti ebareaalseteks. Samal ajal on aga toetust jagatud suhteliselt ebaolulistele projektidele.
Kamratovi arvates tuleks arendusprojektide esitlemise õigus T&A rahastamist otsustavates kogudes anda teaduritele, mitte lasta seda teha ainult riigi määratud projektijuhtidel. Viimased ei pruugi tihti mõista leiutise iseärasusi ning edasi anda ekspertide seisukohti.
«Oleks vaja lihtsust otsuste tegemisel ja usaldust,» lisas Strandberg. «Seni kuni leiutamise ja innovatsiooni kogu spekter pole lihtsalt toetatud, lähevad kõik meie Walter Zappid Riiga, Londoni, Berliini, New Yorki või Hongkongi tegutsema.»
Tema kinnitusel on juba praegu näha, et tehnoloogiasektoris võimekad inimesed ei tööta Eestis, sest neile pole riiklikult loodud mingeid eeldusi.»
«Võib osutuda, et varsti on ESTAGi vaja vaid end rahulolevalt tundvale ametnikkonnale,» rääkis Strandberg. «Pole välistatud, et eestlaste mõtteist hakkavad kasu saama eelkõige muude riikide majandused.»
Koht ametnikele
Struktuurimuudatuste käigus kaotas EAS tehnoloogiaagentuuri, mille funktsioonid võttis üle EASi tegutsevate ettevõtete divisjon, mille innovatsiooni- ja tehnoloogiaarenduse valdkonda juhatab endine Klementi juht Madis Võõras.
Mahajäämusele T&A-s juhtis kolmapäeval oma avalduses tähelepanu ka Eesti Teaduste Akadeemia (ETA), kelle hinnangul on intellektuaalse ressursi taastootmine ohus, sest riiklik programmiline tegevus pole süsteemselt käivitunud.
«Siht jõuda T&A finantseerimises kolme protsendini SKPst nõuab riigilt sihipärast tegevust,» märgib ETA oma avalduses.