Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel paari kuu eest paistis, et USA president George Bush läheb valimiste aastale vastu mitte kuigi hiilgavas seisus Iraagis valitsev kaos ja seisak Ühendriikide majanduses ei saanud kuidagi tema tagasivalimist soodustada. Aasta lõpu lähenedes on aga head uudised Iraagist ja majandusvallast Bushi reitingut järsult tõstnud.
President Bush sai oma selleaastased jõulukingid kätte varakult. Saddam Husseini tabamine ja majanduslik tõus on lennutanud järsult üles tema populaarsusreitingu, mis sügisel oli vajunud esimest korda pärast 2001.a. septembrit alla 50 protsenti. 12. novembril toimunud arvamusküsitlusel laitis Bushi töö maha 45 protsenti vastanutest.
Kuu aega hiljem, kui Saddami löödud ja pulstunud habemesse kasvanud nägu oli kõigilt Ameerika teleekraanidelt vastu vaadanud, hüppas Bushi populaarsus sama uuringufirma küsitluse põhjal 63 protsendile. Kaasa aitas sellele Saddami vahistamise kõrval ka uudis, et USA majandus oli kasvanud kolmandas kvartalis üle 8 protsendi.
Järsku oli Bushi reiting parem kui ühelgi varasemal presidendil oma viimasel ametiaastal Ronald Reaganist saadik. Cato Instituudi Ameerika poliitika ekspert Patrick Basham tõdeb, et viimased paar nädalat on olnud Bushile väga edukad.
«Ta lõpetas aasta tipus. Need on olnud Bushi jaoks väga head kaks või kolm nädalat. Veel üsna hiljaaegu paistsid asjad ma ei ütleks lausa rõõmutud, kuid ettearvamatud. Oli väga raske öelda, mis tegelikult juhtub. Bushi valitsus võib nüüd punktid kokku lugeda nii palju riikliku julgeoleku eest, nii palju majanduse eest. Nende plaanid töötavad,» rääkis Basham.
Ning just seda Valge Maja teeb. Kuigi pühapäeval hoiatas valitsus, et Al Qaida plaanitseb uusi rünnakuid USA vastu, kinnitati samas, et Ameerika võidab sõja terrorismiga, kuigi nagu ka Iraagis võib konkreetsete tulemuste ilmnemine pisut aega võtta. Valge Maja esindaja Scott McClellan lubas, et edu ei jää tulemata.
«Me oleme kinni püüdnud või elimineerinud kaks kolmandikku Al Qaida juhtkonnast ja see on suur edu. Aga sõda jätkub. Et terrorismivastast sõda võita ja vältida 11. septembri laadsete sündmuste kordumist, on parim võimalus viia võitlus vaenlase territooriumile. Ning just seda valitsus kavatsebki teha,» rääkis McClellan.
Ameeriklased kalduvad seda uskuma. Kaks päeva enne Saddami vahistamist juhtis Bush demokraatide tõenäoseima kandidaadi Howard Deani ees 50 protsendiga 46 vastu. Pärast Saddami kättesaamist kärises see vahe aga 60 protsendile 37 vastu.
Dean on rajanud oma kampaania suurelt osalt Iraagi sõja kritiseerimisele, väites, et Iraagi okupeerimine ja Saddami vahistamine ei ole USA turvatunnet suurendanud.
Kui veel kahe kuu eest nõustus suurem osa ameeriklasi Deaniga, et Iraagi sõda ei tasunud end ära, siis nüüd arvab 55 protsenti, et sõda, kus siiani on hukkunud 462 Ameerika sõdurit, oli sõdimist väärt.
Kolumnist William Safire väitis teisipäeval New York Timesis, et Iraagi sõda sundis ka teisi paariariike oma suhtumist muutma. Näitena toob Safire Liibüa, mis teatas, et loobub oma massihävitusrelva programmidest ja Iraani, mis lubas ÜRO-l oma tuumarajatisi inspekteerida.
Paljud analüütikud väidavad siiski, et Liibüa järeleandlikkus oli pigem pikaajaliste diplomaatiliste pingutuste ja majandussanktsioonide tulemus.