Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaania koos teiste katoliiklike maadega nagu Iirimaa, Itaalia, Portugal ja Poola soovib, et Euroopa kristlik pärand saaks vormilise kinnituse Euroopa Liidu tulevases konstitutsioonis. Vastupidiselt Prantsusmaale tahavad hispaanlased tugevdada religiooni osa ka koolides.
Prantsusmaa president Jacques Chirac toetas moslemi pearättide ja muude väliste ususümbolite kandmise keelustamist koolides. Hispaania võimud andsid aga äsja välja seaduse, millega muudetakse religioon koolides kohustuslikuks õppeaineks.
Sellekohase programmi eessõnas ei hoita sõnu kokku rõhutamaks religiooni soovitavalt katoliikliku kallakuga õppe koolidesse sisseviimise vajadust.
Ka teist usku või uskmatud õpilased saavad kolm tundi nädalas religiooniõpetust, kuid nende puhul on tegu religioonide ajalooga, mida õpetavad ajaloo- ja filosoofiaõpetajad.
Varem õppisid need õpilased eetikat või sarnaseid distsipliine, mille valik jäi suurelt osalt koolide endi hooleks.
Katoliiklastest õpilastel on valitsuse meelest kohustus tunda Jeesuse Kristuse armastust ja kuulutada abielulisi väärtusi, samavõrd kui osata lugeda, kirjutada ja arvutada.
«Terviklik ja seega kvaliteetne haridus ei ole mõeldav ilma kõigi inimesele omaste võimete sealhulgas hingeliste väljaarendamiseta,» öeldakse programmi tekstis.
Vastupidiselt Prantsusmaale ei kardeta Hispaanias koolide liigse religioossuse pärast. Nii andis peaminister Jose Maria Aznari valitsus suvel välja määruse, mille järgi lähevad katekismuse hinded üldisele hinnetelehele, mis määrab ära, kas õpilane pääseb järgmisse klassi ja seega ka selle, kas tal on väljavaateid ülikooli astuda.
12-ndast eluaastast alates õpivad lapsed ka selliseid distsipliine nagu «seksuaalsuse lõplikkus,» «abielusakrament» ja «lahutus ning sellega seotud probleemid.»
Samuti saavad nad teada, kuidas sobitada kristliku moraali põhimõtteid oma seksuaalse eksistentsiga.
Vasakpoolne opositsioon väidab, et kohustuslik religiooniõpetus on vastuolus konstitutsiooniga, mis tagab usueelistuste konfidentsiaalsuse. Konstitutsioon võeti vastu 1978.a. kolm aastat pärast kindral Francisco Franco surma, kelle 36-aastase valitsemise ajal oli katoliiklus riiklik religioon.
Praegu Hispaanias ametlikku usku ei ole, kuid enamik hispaanlasi on katoliiklased.
Oktoobris andis vanemate ühing asja kohtusse, väites, et kohustuslik religiooniõpetus rikub võrdsust tagavaid seadusi ning riigi ja kiriku lahusust. Sama meelt on ka ametiühingud ja vasakpoolsed jõud.